Abi katastroofides kannatanutele

Punase Risti Föderatsioon on Kagu-Aasiat abistanud ligi 60 miljoni euroga alates esimesest päevast pärast õnnetuse toimumist.
Punase Risti hinnangul on kriisipiirkonna pikaajaliseks toetuseks vaja 419 miljonit eurot. Föderatsiooni president del Toro on öelnud, et umbes 2 miljonit inimest vajab abi võib-olla kuus kuni kaheksa kuud.
Maailma üheks vaesemaks riigiks nimetatud Põhja-Korea on annetanud toetuseks 150 000 dollarit, kapitalistlik Lõuna-Korea andis 50 miljonit dollarit. Ameerika Ühendriigid on saatnud kriisiabiks 350 miljonit ning president isiklikult 10 000 dollarit. ÜROlt laekus 500 000 dollarit.
Briti Punane Rist on andnud umbes miljon naela kommunikatsiooni ning esmatarbeesemete jaoks. Tsunamiohvrite abistamiseks on löönud käed külge isegi Inglise printsid William ja Henry.
Saksamaal on lisaks mitmekülgsele materiaalsele abile teadvustatud hingeabi vajalikkust. Viis erinevate kirikute abiorganisatsiooni on koostanud pikaajalise arendusprogrammi, mille sisse kuulub majanduslik abi ning hingehoid.
Eestist tuleb abi
12. jaanuaril kogusid Eesti muusikud 40 200 krooni, millest osa läheb Aasiasse, osa Eesti üleujutuses kannatanud paljulapselistele peredele. SOS-lasteküla kaudu on Aasia laste toetuseks korjatud 52 000 krooni.
Eestis on Punase Risti kaudu katastroofis kannatanute abistamiseks kogutud esmaspäevase seisuga 2 521 170 krooni, mis peasekretär Riina Kabi hinnangul on hea tulemus. Paar nädalat hiljem meie läänerannikut tabanud üleujutuse ohvrite toetuseks on kogutud 177 011 krooni. «Paljud tsunamiohvrite jaoks annetanud on nüüd sattunud ise hätta,» põhjendas Kabi. Eesti-sisene toetus läheb perede toetuseks Kihnus ja Häädemeestel.
Kirik vaatab nii kaugele kui lähedale
Kagu-Aasia katastroofiohvritele on teinud korjanduse vähemalt 29 EELK kogudust. Möödunud neljapäevaks oli saadetud koos konsistooriumi katastroofifondi eraldusega Punase Risti ning UNISEFi kaudu Kagu-Aasia abistamiseks enam kui 60 000 krooni.
Majandusassessor Jaan Tammsalu hinnangul on märkimisväärne, et paljud väga väikese sissetulekuga kogudused on teinud päris suuri ülekandeid. «Mõni, kelle aastaeelarve on vaid 15 000 krooni, on kogunud näiteks 1000 krooni ohvrite abistamiseks,» ütles Tammsalu.
Tema sõnul on eestlaste ohvrimeelsus üllatavalt suur, sest kui toimus Eesti loodusõnnetus, olid paljud inimesed kohe valmis annetama.
EELK katastroofifond on eraldanud Lääne, Pärnu ja Saarte praostkonnale 40 000 krooni, mida kasutab praostkond oma äranägemise järgi vastavalt sellele, kus abi kõige rohkem vaja.
Majandusassessor on soovitanud korraldada Eesti looduskatastroofi ohvritele korjandusi ka 30. jaanuari jumalateenistustel.
Kristel Neitsov