Võru praostkonnas on väljakutseks uute töövormide leidmine

Võru praostkonna sinodil Kanepis valiti praostiametit jätkama Urmas Nagel ning abipraostiks edasi Üllar Salumets, kohal olid kõik kaheksa praostkonna vaimulikku.
Sinodipäeva alustati armulauaga jumalateenistusega Kanepi kirikus, mis oli ehitud palmipuudepüha ootuses urvaokstega, kirikutekstiilid olid kannatusajale kohaselt violetsed. Hoolimata avatud ustest ruumi soojendama pääsenud päikesekiirtest polnud avar pühakoda pärast pikka külma talve veel soojust endasse võtnud.
Jutluse pidas peapiiskop Andres Põder, kes toonitas, et austada ja teenida Jumalat tähendab olla ka ise teenitud.
Sinodikoosolekuks siirduti  soojematesse ruumidesse Kanepi seltsimajas.
Praosti sõnalist aruannet esitades toonitas Urmas Nagel, et viimase nelja aasta läbilõikes silma hakkav koguduseliikmete vähenemine pole Võru praostkonnale eriomane, vaid iseloomustab kogu EELKd.
Karmi statistikat abiks võttes tõi ta näiteks, et võrreldes 2009. aastaga vähenesid aruandeaastal näitajad liikmete (3925-lt 3770-le), ristitavate (213-lt 206-le), konfirmeeritavate (146-lt 142-le), laulatatavate (26-lt 18-le) ning isegi matuste osas (362-lt 361-le)
Omamata kodust palveelu
«Inimeste suhtumine institutsiooni on muutumas,» kinnitas Nagel, lisades, et seda ei peaks kartma, vaid tegevust planeerides arvestama. Märgid näitavad, et inimestel puudub kodune palveelu: «Pole mõtet süüdistada, vaid tuleb küsida, miks see on nii.» Võimalikuks vastuseks pakkus ta, et kirik on pikka aega keskendunud ratsionaalsetele küsimustele, jättes teisejärguliseks palveelu eest seismise.
Teiseks põhjuseks nimetas ta põlvkondade vahetumist, mida selge tendentsina rõhutasid kõikide koguduste esindajad: «Vana põlvkond, kes traditsioone hoidis, on praktiliselt läinud rahusse, mida on eriti selgelt tunda Võrumaal.»
Praost pöördus kaasvaimulike poole üleskutsega julgemini katsetada erinevaid töövorme vaimuliku elu elavdamiseks, tuues näiteks Räpina koguduse, kus igal neljapäeval on kristlik meditatsioon, mis suurendab inimeste ringi, kes peavad palvetamist oma elu loomulikuks osaks.
Praost kiitis kogudusi, kus lisaks pühapäevastele jumalateenistustele korraldatakse koosviibimisi ka nädala sees. Uusi töömeetodeid katsetatakse julgemalt veel Põlvas, Kanepis ja Rõuges.
Üleskutse elukestvale õppele
Veel julgustas praost panustama eneseharimisse, sest kogudus eeldab jätkuvalt, et vaimulik on erudeeritud vaimulikes küsimustes. «Oleme hoidnud selles osas liiga madalat profiili,» manitses ta, lisades, et samas on mitmed tegevvaimulikud kraadiõppes või käivad erinevatel enesetäienduskoolitustel.
Ta tõi teistele eeskujuks Kanepi õpetaja Margi Laili, Põlva õpetaja Toomas Nigola ning Pindi õpetaja Argo Oleski, kes jätkavad oma haridusteed koguduseõpetaja töökohustuste kõrvalt.
Eraldi peatus praost majandusteemal: «Tundub, et nn masuaeg jõudis kirikusse hilinemisega.» Liikmesannetajate hulk on praostkonnas, eriti suurtes kogudustes, aasta-aastalt vähenenud. Matuste hulk on pidevalt ületanud ristimiste ja konfirmeerimiste hulka.
Väiksemad kogudused – Mehikoorma, Roosa, Petseri ja Võru – on kõik tõsistes majandusraskustes.
«Näiteks Võru kogudus on hoolimata keskkassa toetusest suures hädas. On kujunenud arvestatav võlg konsistooriumi ees,» tunnistas ta.  
Positiivse näitajana rõhutas Urmas Nagel viimase aasta näitel, et kogudused on omandanud oskuse kirjutada projekte ning küsida raha konkreetse idee teostamiseks.
Muusikatööst praostkonnas andis ülevaate Kristiina Nagel ning laste- ja noortetööst informeeris Ivi Mölder.
Sinodil reklaamiti järgmist suuremat praostkondlikku kokkusaamist: käimasolevale kiriku laulu- ja palveraamatu teema-aastale pühendatud vaimulik laulupäev toimub 5. juunil Räpinas. 
Võru praostkond hõlmab ajaloolist Võrumaad, ühendades endas Võru ja Põlva maakonna. Praostkonda kuulub 11 kogudust: Kanepi, Mehikoorma, Petseri, Pindi, Põlva, Roosa, Rõuge, Räpina, Urvaste, Vastseliina ja Võru.
Liina Raudvassar