Võitja Jeesuses

Ja kohe ajas Vaim Jeesuse kõrbe ja ta oli kõrbes nelikümmend päeva saatana kiusata. Ja ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid teda.
Mk 1:12–13

Seekordse jutluse kirjakoht on napp. Ilmselt on selle kirjapanija soovinud keskenduda vaid faktile, et Jeesus pidi enne oma töö alustamist pidama kõrbes mitmesugustes kiusatustes nelikümmend päeva vastu, Ta suutis seda ja inglid teenisid Teda.
Et mõista, millistest kiusatustest on õigupoolest jutt, tuleb meil pöörduda Matteuse evangeeliumi poole. Sealt saame lugeda, mida Jeesus taluma pidi. Olgu etteruttavalt mainitud, et saatana pakkumised Jeesusele on õigupoolest väga ilusad. Kuid selline mulje on petlik, sest kõigil neil pakkumistel on oma ja sugugi mitte väike hind. Kõigepealt kiusas saatan Jeesust üleskutsega muuta kivid leibadeks. Sellega oleks Jeesus võinud kustutada oma nälja ja võib-olla lahendada ka kogu inimsoo näljaprobleemi. Jeesus ei ütle, et seda pole vaja lahendada, kuid ta viitab, et «inimene ei ela üksipäini leivast, vaid igast sõnast, mis tuleb Jumala suust». Ta tuletab meelde lihtsat tõde, et Jumala loov vägi hoiab maailma üleval ning tagab ühtlasi igaühele ta toiduse.
Järgmisena ahvatleb saatan Jeesust tegema imet, mis tunnistanuks Temast kui Jumala Pojast. Kuid Jeesus lükkas ka selle kiusatuse tagasi: «Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat.» Jeesus ei pidanud õigeks Jumalat proovile panna. Viimaks kiusab saatan Jeesust kangeima võimaliku kiusatusega. Ta pakub Jeesusele poliitilist võimu kogu maailma üle. Kuid sellel on oma karm hind – Jeesus oleks pidanud kummardama saatanat. Kuid ka siin on Jeesuse hoiak selge ja lihtne – vaid Jumalat tasub kummardada, sest kõik hea pärineb vaid temalt.
Kõikidel neil kiusatustel oli üks ja selge siht – ahvatleda meie Päästjat Jumal-Isa antud ülesande täitmisest kõrvale. Esimesele kahele kiusatusele järele andes oleks Jeesus näidanud end Iisraelile kui poliitiline messias, kes vabastab Iisraeli roomlastest ja võtab üle Taaveti trooni.
Neisse katsumustesse on ohtlik suhtuda üleolevalt. On ohtlik arvata, et Jeesuse kiusatustes pole midagi, mis meid justkui ei puudutaks. On ilmselt raske leida inimest, kellele ei lähe korda igapäevane leib. Tegelikult on nii mõnigi kuritegu sooritatud vaid lihtsalt seepärast, et mõni inimene ei oska ennast teisiti toita… Ja võim on aegade jooksul ikka ja jälle saanud lausa kuritegudele ahvatlejaks. Nii näeme, et me ei saa kuidagi arvata ennast kiusatustest vabad olevat. Ikka kipume järele andma, et vältida kannatusi ja raskusi. Uku Masingu sõnul pidada kõht alles lunastamata olema… Nii on inimeses eneses jõud, mis tuleb alistada.
Jeesus ei andnud kiusatustele järele. Tema valis kannatuste pealtnäha armetu tee. Valis inimeste alandliku aitamise ja õpetamise tee, milles avaldus taevase Isa armastus ja mis viis Jumala Poja ristile. Ometi polnud see armetuse tee. Jeesus võitis surma, lunastas inimsoo ja iga inimese patust, surmast ja kuradist. Ning pole juhus, et tohime lugeda jutluse kirjakohast sõnu «inglid teenisid teda». Jeesus võitis kiusatused. Saatanal polnud enam midagi teha ja Isa saatis inglid, et need tema poega teeniksid.
Selles on midagi väga olulist ka meie maise elu tarvis. Me tõepoolest ei tea, mida murederohke elu tuua võib, kuid just seepärast on iseäranis oluline meelde tuletada Jeesuse ristil avalikuks saanud Jumala armu. Meelde tuletada, mida Jee­sus on meile teinud oma ristisurmaga ja ülestõusmisega, sest aidata võib meid vaid Jumala arm. Vaid tema meelevallas on meid hoida halvimast ja ka tänapäeval anda uue alguse võimalus.
Me teame, et selleks on vaja vaid üht – lihtsat ja selget usaldust Piiblis kirjapandud sõnade vastu, et Jeesus oli kõigiti kiusatud nagu meie, kuid ilma patuta. Nende sõnade kaal on tohutu. On keegi, kes näeb kõike, teab kõike ja mõistab kõike. Ja on võitnud kõik. Ning on meie juures ka täna. Nii ei ole ristiinimene ka oma kiusatustes ning vastasseisus ühiskonna poolt pealesurutava olelusvõitlusega üksi. Ka siis, kui saatan tuleb meie juurde pakkumistega, mis vahel nii väga meenutavad Jeesuse kiusatusi, on meie kõrval keegi, kellele loota ja kes on igast meie raskusest tugevam. Nõnda siis ei pea inimene kogu oma nõtrusele vaatamata eluvõitluses ja selles ettetulevates kiusatustes kaotajaks jääma. On õige, et me ei saa võita omast jõust, aga seda pole vajagi. Meie, ristiinimeste võit seisneb ühtekuuluvuses sellega, kes on võidelnud meie eest ja võitnud, s.o Jeesusega. Ristiinimene on võitja, ka kiusatuste võitja, Jeesuses.
Jääb üle soovida, et leiaksime Jumala armu ja usk kiusatuste äravõitjasse kannaks meid meie eluteel. Küll siis võime märgata, kuidas Jumal võib omasid aidata ka oma inglite, olgu selles rollis kas või teised head inimesed, kaudu. Nii muutub ka meie maise elu kõrbetee palju talutavamaks.

Jaanus Klaas,
Viru vangla kaplan,
Anna koguduse õpetaja