Võidupühal Haapsalus

Võidupüha paraad tõi Haapsallu mitmeks päevaks hulga kõrgeid külalisi ja linlastele üksjagu elevust.

Paraadiks oli üles rivistatud 1700 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, kodutütart ja noorkotkast, kes lõpetasid paraadi piduliku marsiga läbi linna lossiplatsile.

Tehnikat ja suppi
Lossiplatsil ja piiskopilinnuse õues oli uudistamiseks valmis kaitseväetehnika näitus. Üks tõmbenumber oli pühapäeva varahommikul linnuseõue maandunud kopter Robinson 44. «Väike kopter, neid mahuks lossihoovi päris mitu,» ütles õhuväe teavitusspetsialist Alar Laats Robinson 44 kohta, neid on Eesti õhuväel neli.
Naiskodukaitse kostitas linnarahvast hernesupiga, mida keedeti tuhandele inimesele. See tähendas, et viiele suurele sõjaväekatlale tehti tuli alla ja keedeti 400 liitrit suppi. Hernest kulus selleks 40 kilo, kruupi 20 ja liha 70–80 kilo, ütles naiskodukaitsjate instruktor Svetlana Mustkivi.

Muusikat ja marssi
Ent võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algas läänlastel juba päev varem, laupäeval. Siis oli raudteejaamas Carolin Illenzeeri heategevusfondi kontsert «Laulud sõdurile». Fond kogub raha teenistuses hukkunud või raskelt viga saanud sõjaväelaste lastele, et nad saaksid hea hariduse.
Pärast kontserti algas linnusehoovis rahvapidu, mille juhatas sisse suur vigurmarssimine. Etenduse andsid kaitseväe orkester peadirigent Peeter Saani juhatusel.
Enne südaööd süüdati muistsel kombel muinastuli, mis viidi toomkirikusse hoiule. Pühapäeva hommikul ühendati muinastuli ja Tori sõjameeste mälestuskirikust toodud tuli ühiseks võidutuleks, mida president Toomas Hendrik Ilves paraadil maakondadesse viimiseks laiali jagas.
Oma kõnes rõhutas president: «Meie suurim minnalaskmine oleks iseseisva ja vastutustundliku mõtlemise kadu. Me peame seisma kriitilise, vaba, süveneva vaimu eest, rumaluse ja kurjuse vastu. See on meie seesmise turvalisuse ja riikliku kindluse alus. See on meie sisuline reliikvia.»

Jumalasõna ja võidutuld
Pühapäeva hommikul pärast pärgade asetamist vabadussõja ausambale algas toomkirikus jumalateenistus, kus teenisid Püha Johannese koguduse õpetaja Tiit Salumäe, Kaitseliidu peakaplan, EAÕK ülem­preester Aleksander Sarapik, emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik ja Kaitseliidu Lääne maleva kaplan Ants Leedjärv.
Halastage-pühapäevale kohaselt rääkis Tiit Salumäe jutluses hukkamõistmisest, vihapidamisest ja andestamisest.
«Armuline olla ei tähenda pahede ees silmi sulgeda. Eksimine on inimlik, aga andestamine on jumalik,» ütles Tiit Salumäe ja soovitas võidupühal meelde tuletada suuremaid väärtusi kui süüdistamine ja kohtumõistmine. «Inimsuhted ja rahvaste suhted ei saa olla üles ehitatud vihkamisele.»
Võidupüha paraad oli esimest korda Haapsalus 2000. aastal. Sellest ajast korraldab paraadi Kaitseliit. Esimene võidutule süütamisega paraad peeti 1993. aastal, siis oli koguni kaks tseremooniat: alguses Tallinnas, kus süüdati võidutuli, ja pärastlõunal Tartus. Mõlemast võttis osa ka president Lennart Meri.
23. juunit on võidupühana tähistatud 1934. aastast. Ka toona süüdati võidutuli ja viidi see mootorratastega maakondadesse laiali.
Lehte Ilves,
Lääne Elu