Võib-olla on vaja vaid juhatust ja julgustust

Ho 12:6–7

On südasuvi, alanud väiksemate kirikupühade aeg. Jutluse sõnum on prohvet Hoosealt. Sõnum, mida ta kuulutab, on aegumatu ja aktuaalne: ole ustav Jumalale. Ma kihlan sind enesele igaveseks ajaks; ma kihlan sind enesele õiguse ja kohtu pärast, armastuse ja halastuse pärast. Ma kihlan sind enesele usu pärast ja sina pead tundma Issandat.(Ho 2:21–22) Sõnum, mida kipume unustama.  

Teame, et õige tee valikust sõltub meie elus kõik. Valiku teeme ise. Sõitsin üht teed esimest korda 90ndate aastate keskel. Kuressaare linnast Sõrve maanteele. Teadsin, et tuleb sõita ainult otse tee lõpuni. Kuid umbes poolel teel oli paremale suunav teeviit kirjaga „Jämaja“. Keerasin paremale ja üsna kohe olin mereäärsel kruusateel. See tee jätkus umbes 10 kilomeetrit. Tõesti viis välja Jämaja kirikuni, kuid paksus tolmupilves ja üksikute vastutulevate autode kivirahe all. Eksitav teemärk seisab tänaseni samal kohal. Kohalikud teavad, et sinna pole mõtet pöörata. Ka mina.

Prohvet Hoosea kuulub Vana Testamendi väikeste prohvetite hulka. Tema tegevusajaks olid aastad ca 750–724 eKr, mil Iisraeli kuningas Jerobeam II viis Iisraeli oma võimsuse tipule. Siis algas riigis sõda ning mõrvati mitu valitsejat, alla jäädi Assüüriale, kaotati iseseisvus. Aja kohta lõi Hoosea kujukaid võrdpilte: kuidas Iisraeli rahvas on rikkunud Moosese lepingut Jumalaga, elanud kõlvatut elu, mille tagajärjeks ühiskonna häving, kuidas rahvas on kaotanud ustavuse oma Jumalale ja kus on ära näidatud inimloomuse rikutus.

Prohveti terava kriitika all on ka vaimulikud, kes labastasid rituaale ja äritsesid ennustustega. Kuid Jumal armastab seda truudusetut rahvast ning seda näitlikustab prohveti abielu – Jumal annab talle käsu „võtta enesele hooranaine Gomeri“. See abielu sümboliseerib ühtlasi Jumala ja temast ära pööranud rahva liitu. Abielust sünnib esiklaps, kes saab nimeks Jezreel – Jumal külvab, teine Lo Ruhama – Ei ole halastust, ja kolmas Lo Ammi – Ei ole minu rahvas. Lepingu murdmise tagajärjel ei olnud Iisraeli rahvas enam Jahve oma ega Jahve rahva oma. Ilma end muutmata ei ole pääsu hädadest, langusest ja hävingust. Kuid alati on võimalus pöörduda tagasi Jumala juurde. Valida õige tee! Meeleparandajaile tõotatakse armu: Pöördu, Iisrael, Issanda, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi! (Ho 14:2)

Eesti on väike riik ja aeg-ajalt kuuleme, et taas on keegi kadunud. Rõõm on suur, kui inimene elusalt ja tervelt leitakse. Mis põhjusel ta kaduma läks? Oleks võinud ehk olla hoopis teisiti, kui ohumärke oleks märgatud aegsasti. Kui õiges kohas oleks ilmutatud hoolivust.

Sama lugu on nendega, kes on oma elust Jumala ära kaotanud või teda veel ei tunne, on mingil põhjusel pöördunud ära kirikuteelt, elavad nii, nagu ise tahavad, nagu Jumalat ei oleks. On jäänud üksinda, omaette, eraldi kogudusest. Või kes pole veel teed kirikusse leidnud. Võib-olla on neilgi olnud eksitavad teeviidad, takistused teel. Kelle jaoks Hoosea kuulutus on vaid üks tolmukihi all seisev, unustuse rüppe jäänud aegunud jutt vanast raamatust! Võib-olla on vaja vaid juhatada, julgustada, et inimene saaks selle (taas)avastada. Pole hilja, kuni armuaeg kestab!

Pühakiri tervikuna on jutustus eksinute teelkäimistest ja koju tagasi jõudmisest. Otsimisest ja leidmisest. Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut (Lk 19:10).

Kohtumine Jeesusega toob kaasa meeleparanduse ja pääste. Evangeeliumis kuuleme kõiki armastavast Isast, kes võtab kadunud poja suure rõõmuga vastu. See sõna kutsub meid kõiki armastama üksteist Isa kombel, kristlasele kohaselt. Olema mõistjad ja kannatlikud. Eksinu tee ei ole kunagi kerge, ikka tuleb seal ette komistamisi ja kukkumisi, maas lamamist ja jalule tõusmist. Peame valima, kas maailm või jumalariik, viimasesse viib üks ahtake tee – koos Kristusega.

Hoosea kutsub: Sina pöördu tagasi oma telki, hoia osadust ja õigust ja oota alati oma Jumalat (12:7).Ja veel: Kes on tark, mõistku seda; kes on arukas, võtku teatavaks; sest Issanda teed on õiged: õiged käivad nende peal, aga üleastujad komistavad (14:10). 

Aamen.

 

 

 

 

Anu Konks,

Jämaja koguduse õpetaja