Viimsi Püha Jaakobi kogudus on noor ja arenev

Nii võib öelda sel aastal asutamise 20. aastapäeva tähistava Viimsi koguduse kohta. Noor on ka viis aastat kogudust teeninud õpetaja Mikk Leedjärv (34), kellele siinne kogudus on esimene päris oma kogudus.

Noor on ka vald, sest omavalitsuslikud õigused taastati 1990. aasta lõpul. Kui juurde lisada 20 aastat eelmise iseseisvuse ajast, pole seegi kokku mingi vanus. Viimastel aastakümnetel on valla elanike arv pidevalt kasvanud, ametlikult on elanikke 1. jaanuari seisuga 17 934, mitteametlikult arvatakse neid olevat mitme tuhande jagu rohkem.
Viimsis on neli pühakoda: parvlaeva Estonia huku mälestuseks rajatud Viimsi Püha Jaakobi kirik, Randvere kirik, Rohuneeme kabel ja Viimsi vabakoguduse kirik. Vallas on peale loetletute veel pühakoda Prangli saarel ja Rootsi-Mihkli kogudusele kuuluv kirik Naissaarel. Seega – viis pühakoda kuuest kuulub luteri kirikule.
Vald maksab kõigile kogudustele võrdselt igal aastal tegevustoetust ja rotatsiooni korras investeerimistoetust. Lisaks avaldab kohalikus lehes teateid, koos on ellu viidud mõnigi projekt, ühesõnaga – koostöö on hea.

Arvude keeles
5. märtsil 20 aastat tagasi peeti Viimsis esimene jumalateenistus eesmärgiga hakata kogudust moodustama. Nüüdseks on kuus ja pool aastat tagasi pühitsetud pühakojast kujunenud valla peakirik, see on ka poolsaare teise külge jäävast Randvere kirikust suurem.
Pisike probleem on kogudusel 12kohalise parklaga, mis on liiga väike, nii et pühapäevase jumalateenistuse ajal on raske sinna kohta saada. Siis tuleb pühakotta ligikaudu kolm-nelikümmend inimest, rääkimata kontsertide ajast, kui paarsada inimest mahutav saal on rahvast täis.
Õpetaja Mikk Leedjärv ütleb, et kui tema kogudust teenima tuli, oli igapühapäevaseid kirikulisi kümmekond, teine samapalju kogunes neist, kes käisid jumalateenistusel ebaregulaarselt. Nüüd on mõlemad arvud kahekordistunud. Ta ütleb, et sai äsja koguduse statistilise aruande valmis ja selgub, et möödunud aasta jooksul on kirikus jumalateenistustel ja kontsertidel kokku käinud 7129 inimest. «Päris suur kasv on toimunud,» ütleb Mikk.
Tema teenimise ajal on peaaegu kõik pühapäevased kirikulised, paar-kolm üksikut välja arvatud, armulaual käinud. Nii on armulaualiste arv aasta jooksul üle 1800. «See on minu jaoks kõige positiivsem number, sest näitab rohkem koguduse elujõulisust kui liikmesannetajate arv,» arvab õpetaja. Liikmesannetajate arv on viimasel aastal kasvanud 110-lt 130-le.
Muidugi käib kirikus ka neid, kes siin koguduses liikmemaksu ei tasu, mõni on neist vabakogudusest, mõni ühest või teisest pealinna kogudusest. «Palvetades ja Jumalaga kõneldes ei ole oluline, missuguses kirikus sa oled. Kui teoloogiliselt on kirikute vahel vaidlusteemasid, siis lihtliige näiteks õigeksmõistuõpetusele selliselt ehk ei mõtle,» kinnitab õpetaja.
Juhatus on liikmeannetuse nimel palju tööd teinud, kinnitab õpetaja. 2012. aasta lõpul valitud uus juhatuse esimees Aivar Põlda, kes suhteliselt hiljuti leeris käis, tegi kogudusele pöördumise, inimestele saadeti kirjad laiali. «Meie eesmärk on olnud koguduse suutlikkust tõsta. Nüüd on töö vilja kandnud ja majandusnäitajad plussis ning areng jätkub. Eelkõige tuleb tegelda sisulise poolega, siis tulevad muud asjad järele,» on õpetaja kindel.

Uus lähenemine
Igas mõistes noor kogudus – liikmete vanus jääb 30 ja 50 eluaasta vahele – on pärast valimisi suuresti uute juhtidega. Kuna koguduse asutanud inimesed hakkasid väsima, võeti eesmärgiks leida juhatusse uued. See õnnestuski ja ka pooled nõukogu liikmed vahetusid. «Uued ideed ja uus lähenemine koguduse juhtimisele on siinsele elule tervendavalt mõjunud,» ütleb õpetaja.
Professionaalsemalt tegeldakse koguduse info vahendamise ja juhtimisküsimustega. Mõttes on korraldada koguduses juhtimiskoolitus. «Kui kogudus areneda soovib, tuleb uut moodi mõelda, muidu asjad ei liigu,» sõnab Mikk Leedjärv. Rõõmustav on, et koguduse ajalugu kandvad vanemad olijad ja uued tegijad teevad head koostööd.
Kiidusõnu jagub südamega asja juures olevale Põldale, koguduse organistidele Merike Marlile ja Hille Porosonile, kes teeb tööd selle nimel, et kirikusse orel saada.
Poolteist aastat olid kogudusel abiks Soome misjonärid Mirva ja Kai Lappalainen, tänu kellele on kogudus aktiviseerunud. Mirva juhtimisel tegutses pühapäevakool ja noortegrupp, on olnud ka pereettevõtmisi. See tõi kogukonnast inimesi kiriku juurde.
Miku arvates on kirikus tänamisele vähe tähelepanu pööratud. «Alati räägitakse, et kirikul ei ole raha, aga unustatakse ära, et paljud annetavad. Jumalat me küll täname, aga inimest, andide vahendajat, mitte,» sõnab õpetaja.
Jaanuari keskpaigas oli aga kirikus esmakordselt pidulik tänuõhtu, kus pärast armulauaga palvust esines noor laulja Heldur-Harry Põlda, kes on siinses kirikus salvestanud oma plaadi. «Me peame oskama inimest tänada, selle kaudu saame Jumalat tänada,» selgitab Mikk juhatuse otsust.
Kaetud kohvilauas aga mõtiskleti kiriku kohast inimese elus. Õpetajal pole kombeks kõike ise korraldada, otsustaja roll on kogudusel. «Küll inimeste südamed tunnevad, mida nad vajavad,» ütleb Mikk.
Ta on inimestele tänulik, sest korjandused on kasvanud märkimisväärselt. Ühe põhjusena näeb ta asjaolu, et umbes aasta tagasi otsustati igal pühapäeval annetajaid tänada ja öelda korjandusest kogunenud summa.
Praktika ajast Tallinna Jaani koguduses võttis Mikk kaasa põhimõtte, et aastas tuleb teha vähemalt kaks leerikursust, siis on inimestel valikuvõimalus ning väiksemas grupis tekib parem kambavaim. Muidugi mingi osa neist jääb ja osa kaob. Aga pigem on põhjust rõõmu tunda, et ususeeme on neisse külvatud. Arvatavasti tulevad sel aastal misjonipäevad just Viimsis.
Rita Puidet

Viimsi Püha Jaakobi kogudus
Esimene jumalateenistus toimus Viimsis 5. märtsil 1994, koguduse asutamiskoosolek oli 13. novembril, konsistooriumi otsusega võeti kogudus EELKsse vastu 6. detsembril 1994.
Kiriku nurgakivi pandi 2003. aastal, kirik pühitseti 25. juulil 2007.
2008. aasta augustist teenib kogudust õpetaja Mikk Leedjärv.
Koguduses on praegu 130 liikmesannetajat.