Välisuudis

Soome kiriku liikmete arv on langenud
Soome Evangeelse Luterliku Kiriku liikmeskond kahanes kirikuraamatute andmeil möödunud aastal võrreldes ülemöödunuga 83,6 protsendilt 83,1-le elanikkonnast. Kui 2004. aastal kuulus kogudustesse 4 379 511 inimest, siis mullu oli liikmete arv  4 366 255 – 13 256 inimese suurust kadu võiks võrrelda keskmise koguduse suurusega Soomes.
Esialgseil andmeil ristiti 2005. aastal luteri kiriku liikmeteks 85,7% ehk 49 443 Soomes sündinud lastest. Võrreldes 2004. aastaga langes ristitute arv 0,3%. 2005. aastal suri 41 066 kiriku liiget.

Lahkuvad noored

2005. aastal lahkus kogudustest kokku 33 043 inimest ehk 0,8% liikmetest. Viimati oli lahkujate arv peaaegu sama kõrge – 30 710 inimest – 1992. aastal. Enam lahkujaid kogudustest on Helsingi, Espoo ja Tampere piiskopkonnas, kõige vähem Porvoos ja Lapuas.
Kirikuga liitujate arv kasvas 2004. aastaga võrreldes 2% – 9559 inimeseni. Kõige rohkem oli liitujaid Hämeenlinna-Vanaja koguduses, Oulus, Kuopios ja Vaasas.
 Enamus – umbes 70% – kogudustest lahkujatest on 20–39aastased, sealhulgas on mehi 57%. Üheks lahkumise põhjuseks on peetud 2003. aastal jõustunud uut usuvabadusseadust, mis muutis kirikust lahkumise lihtsamaks – 2003. aastast on lahkunud liikmeid 0,6–0,8% aastas.
Kiriku uurimiskeskuse töötaja Kati Niemelä uurimuse «Võõrdunud või pettunud? Kirikust lahkumise põhjused Soome Evangeelses Luterlikus Kirikus» andmeil on peamiseks kirikust lahkumise põhjuseks see, et kirikul ei ole inimese elus piisavat tähendust – enamus lahkujatest suhtub kirikusse pigem pooldavalt või neutraalselt, ent kahe kolmandiku jaoks pole usul mingit või peaaegu mingi tähendust.

Personaalsus on oluline

Kogudustest lahkub ka tugevalt usklikke ja usku tähtsaks pidavaid inimesi, kes sooviksid enda ümber näha teistsugust usuühiskonda – lahkutakse kirikut liiga sallimatuks, konservatiivseks ja ebavõrdseks pidades. Samas on inimesi, kes lähevad ära kiriku liigse liberaalsuse, sallivuse ja tänapäevasuse tõttu.
Koguduste töötajatelt oodatakse personaalset lähenemist – seda nii kiriklike talituste, kalmistute korrashoiu kui abi palumise puhul. Kirikust lahkujate hulgas on vähe kristliku kasvatuse saanuid ja inimesi, kes tähtsustavad diakoonia- ja vabatahtlikku tööd.
Kirikunõunik Seppo Häkkinen toob koguduste liikmelisuse tugevdamisel välja neli aspekti: kiriku ainulaadsuse vaimse koostööna, kodude kristliku kasvatuse toetamise, koguduste hea töö ja uudsuse otsimise ning inimeste personaalse kohtlemise.

Vent Margot
Allikas: Soome Evangeelse Luterliku Kiriku kodulehekülje http://www.evl.fi  21. veebruari uudis