Väitekiri haiglahingehoiust

Tartu ülikooli usuteaduskonnas väitles end 24. augustil doktoriks Liidia Meel. Töö teemaks oli „Interdistsiplinaarse meeskonnapõhise hingehoiu mudel Eesti tervishoiuasutustele“.

Juhendajaks oli usuteaduskonna prof Tõnu Lehtsaar, oponendiks dr Anne Vandenhoeck Leuveni ülikoolist Belgiast.

Silmapaistev töö
Tartu ülikooli usuteaduskond on praegu Eestis ainuke koht, kus on võimalik omandada teoloogilist haridust doktoriõppe tasemel. Teaduskonna juhataja Urmas Nõmmik kinnitab, et praegu õpib seal 23 korralist doktoranti, lisaks neile veel hulk eksterne. Rõõmu teeb talle, et viimasel ajal on õppimatulnute seas ka üha rohkem välismaalasi: „See näitab, et oleme tuntud ja hinnatud akadeemiline institutsioon.“
Liidia Meele doktoritöö on pärast usuteaduskonna taasavamist juba kolme­kümne viies. Töö järeldused pakuvad Nõmmiku sõnul huvi ka väljaspool Eestit. Ta tõstab eriti esile autori interdistsiplinaarset haridust ja intensiivset praktikat tervishoiuasutustes.
Nimelt on Meel omandanud 2009. aastal magistrikraadi sotsiaaltöö erialal Tallinna ülikoolist ning ühtlasi 2014. aastal rakenduskõrghariduse hingehoiu alal EELK usuteaduse instituudist. Töötanud on ta mitmes haiglas nii sotsiaaltöötaja kui ka hingehoidjana.
„Autor on ka väga julge, võttes ette kogu Eesti ühiskonna jaoks niivõrd olulise valdkonna nagu haiglahingehoid ja kohustades meid tegema järeldusi: ettepanekut laiemalt teadvustama ja hoolitsema selle eest, et hingehoiust saaks tervishoiuasutuste töö normaalne osa – meeskonnatöö osa,“ tunnustab Nõmmik vastset doktorit.

Koostöövajadust rõhutades
Liidia Meele enda kinnitusel oli teemavalik isiklikku laadi: „Haigus ja surm tulid mu ellu väga varakult, samuti vanaema suur nahkköites Piibel. Ja nagu algab, nii läheb tihti ka edasi.“ Meele sõnul otsivad inimesed haiglast tervenemist kehale ning kirikust hingele. On ebaloomulik, et need valdkonnad on lahku kasvanud.
Praegu käivad hingehoidjad haigeid ainult külastamas või paremal juhul töötavad haiglas individuaalselt. Meeskonnatöösse on nad harva kaasatud. „See olukord on vist üsna sarnane sellega, kuidas meile elus Jumal meenub,“ arvab Meel.
Olukorra parandamiseks jagabki tema doktoritöö näpunäiteid. Selleks tuleks tervishoiuasutustel kõigepealt koosseisuline hingehoidja tööle võtta. Edasine sõltub sellest, milline on kollektiivi valmidus meeskonnatööks. „Koostöö ja eriti interdistsiplinaarne koostöö vajab kohandumist ja harjutamist,“ nendib värske doktor.
Rain Soosaar

Liidia Meel
Snd 1978
Õppinud Tallinna ülikoolis sotsiaaltööd ja usuteaduse instituudis hingehoidu
Töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas hingehoidjana ning usuteaduse instituudis lektorina
24. augustil 2018 kaitses Tartu ülikooli usuteaduskonnas doktoriväitekirja meeskonnapõhisest hingehoiust Eesti tervishoiuasutustes