Vaimulik ja riigiametnik saavad temas hästi läbi

Jaan Jaani teenis Keila Miikaeli koguduse õpetajana paarkümmend aastat. Hea kogudus oli ja need olid toredad aastad, meenutab ta. Kuid aeg oli küps muutusteks.

Kui politsei kaplaniteenistust loov Tõnis Nõmmik tegi talle ettepaneku tulla sinna peakaplaniks, võttis mees kaks päeva mõtlemiseks ja vastas jaatavalt. Möödunud aasta septembrist on ta politsei palgal, peakaplaniks pühitseti selle aasta jaanuaris.
Päev ratastel
Üks tööpäev nägi välja selline. Hommikul väljasõit Rapla politseijaoskonda õppepäevale kaplaniteenistust tutvustama. Edasi Paidesse muinsuskaitsjatega kohtuma. «Eestimaa südame Paide kirikust saab politseinike mälestuskirik, nagu Tori on sõjameeste oma. Paneme sinna kaks mälestustahvlit hukkunud politseinikele. Üks Vabadussõjast kuni 1940. aastani – neid on 32, ja teine taasiseseisvumisest tänaseni – neid on 19.
Muinsuskaitsega kooskõlastasime tahvlite värvi, milleks saab hall,» räägib Jaani. Mälestustahvlid teeb skulptor Jüri Kirt, kes on ka Tori kiriku mälestustahvlite autor. «Tahvlid avame Eesti politsei 90. aastapäeval novembris pidulikul jumalateenistusel, kus kuulutamegi Paide kiriku Eesti politsei mälestuskirikuks. Tahvlite raha kogume korjandusega ja pool sellest on juba koos,» on peakaplan rahul.
Edasi Valka tutvuma politseijaoskonna tööga ja kohtuma selle ülemkomissariga, kelle ajaloohuvi tõttu sai peakaplan hea ülevaate Valga politsei minevikust. «Kui ma siit (Tallinnast – T. P.) kell kaheksa hommikul välja sõitsin, siis õhtul kella kaheksa ajal tulin tagasi,» võtab Jaani kokku ühe päeva, kus kõik tegemised tööpäeva raamidesse ei mahugi.
Nõustab politseinike peresid
Viimase aja tööde hulka mahuvad veel Pärnu ja Jõhvi politseijaoskonna külastused, politseikaatri Merelõvi õnnistamine, sõit Haapsallu üht politseinikku nõustama ja Uhtnasse Eesti vanimat politseinikku tema 98. sünnipäeval õnnitlema. Siis kohtumine USA kolleegiga, kooskõlastamaks sügisesi õppepäevi, Viru vangla kabeli pühitsemisel osalemine jne.
Jaan Jaani juhib politseiametis mõtteklubi, kus peab loengusarja meie eetilisest ja kultuurilisest pärandist ehk teisisõnu loeb leeriprogrammi. Ja huvilisi jätkub. Peab läbirääkimisi Vigastatud Sõjameeste Ühinguga, et sinna ka politseinikud kaasataks.
Üks suur töö on politseinike pereprogramm, kus suheldakse pikaajalistes välislähetustes (praegu Venemaal, Bosnias ja Afganistanis) olevate politseiametnike ja nende peredega, puuetega lapsi kasvatavate peredega, teenistusülesannete täitmisel hukkunute leskedega ja paljulapseliste peredega. «Üldjuhul on tegu nõustamisega, kuid paljulapselistele soovime ka materiaalset abi anda,» selgitab Jaani. «Tegeleme kogu Eesti politseiga ja meil on 22 neljalapselist peret, viielapselisi on kolm ja varsti on üks pere 10-lapseline.»
Võetakse hästi vastu
Peakaplanil tööd jätkub ning kabinetis istumine on sellest väikseim osa. Tuleb ringi sõita ja kohtadel käia. Uus amet vajab tutvustamist ja selgitamist. Üldiselt võetakse peakaplan ikka hästi vastu. Jaani sõnul saab mõne jaoskonnajuhiga väga hea kontakti, mõned kuulavad su viisakalt ära.
Huvitava kogemuse sai peakaplan Paikuse politseikoolist, kus pidas loenguid kaplaniteenistusest ja ohtudest nagu stress, läbipõlemine või alkoholism ja perevägivald. Et politseinikud on lihast ja luust inimesed nagu me kõik, kuid neil tuleb päevast päeva kurjusega tegelda, on stressioht suurem.
«Noor põlvkond võtab kap­lani juttu ja mõistet kristlus kui informatsiooni. Sind kuulatakse ära ja esitatakse küsimusigi. Vanal põlvkonnal võib olla nõukogude ajast sisse kasvanud tõrksus, kardetakse mingit ajupesu, kuid tagasiside oli küllaltki positiivne,» nendib Jaani. Ta on veendunud, et kaplanitöö loksub ajapikku paika.
Oikumeeniline töö
Kaplaniteenistus on konfessioonidevaheline, «me oleme saanud ju kirikute nõukogu õnnistuse», ütleb Jaani. Politsei 90. aastapäeva jumalateenistus peetakse 12. novembril Oleviste kirikus, kus Jaan Jaaniga koos teenib ka kohaliku baptistikoguduse pastor.
Eesti ligemale kolmetuhandelise politseinikkonna teenimiseks on peakaplanil abiks kolm kaplanit: Lõuna prefektuuris Valdo Lust, Ida prefektuuris Ago Rand ja Põhja prefektuuris Kristo Parts. Üks on luterlane, üks baptist ja üks õigeusklik. «Kurvastusega peab nentima, et raske on leida politseisse kaplaneid,» möönab Jaani. «Tulijaid ju oleks, kuid siin peab olema suhtleja tüüp, hea huumorimeelega ning ei saa olla uje. See on karm seltskond, kus tuleb iga päev olla. Siin ei saa käia mööda seinaääri.»
Patrullis käies tekib usaldus
Politseikaplani töö toimub väljaspool kabinetti. «Kõige parem variant on käia patrullis, olla teistega 12 tundi koos. See tekitab usalduse, et kaplan on üks meist,» ütleb mees, kes ise politseiniku igapäevatööga mitmeid kordi rinda pistnud ja südaöise Tallinna tänavatel kurikaelu taltsutanud. «Siis saad alles tegelikult teada, mis see politseitöö on. Öine valvekord Tallinna vanalinnas on kogu aeg nagu sõjas olemine. Ühe valvekorra ajal oli 25 väljakutset. Kord seisime kolmekesi kolmekümnese kaklejate jõugu vastu. Siis ei ole aega hirmu tunda. On imekspandav, kui palju on inimestel energiat, et seda tühjalt kasutada.»
Eeloleval nädalavahetusel on Jaani taas täisvarustuses patrullimas. Teda saab näha see, kes läheb Järvakanti Rabarocki kontsertidele. Seal ei tee sõnaga üksi midagi, võib ka jõudu vaja minna. Karmide meeste karm töö!
Küsimusele, kes ta siis nüüd on, kas vaimulik või riigiametnik, vastab Jaani: «Nüüd on kaks ühes ja nad saavad omavahel hästi läbi.» Oma elus uue lehekülje pööramist ta ei kahetse: «Olin kirikutöös end teatud määral ammendanud. Keila kogudus oli väga hea kogudus, kuid leian, et vaimulik, kes liiga kaua üht kogudust teenib, stagneerub tahes-tahtmata. Maailm loksub liiga paika, kõik toimib liiga hästi. Siis algabki stagneerumine. Aga vahepeal on vaja raputamist.»

Tiiu Pikkur

JAAN JAANI
Sündinud Tallinnas 28. mail 1951.
Koolis käinud Kalamajas, keskkooli lõpetanud Leningradis ajateenijana.
Töötanud Tallinna klaverivabrikus ja sportlaevade katsetehases.
Leeris käis 18aastaselt Tallinna Jaani koguduses.
Sõber Joel Luhametsa kutsel läks Usuteaduse Instituuti õppima.
Ordineeritud 17. veebruaril 1982.
Teeninud Viru-Nigula ja Kunda kogudust kuni 1988. aastani, mil asus Keila koguduse õpetajaks ja oli sel kohal kuni septembrini 2007.
Vahepeal ehitas üles meremisjoni, olles selle peasekretär.
Politseiametis alates septembrist 2007, peakaplaniks pühitsetud 13. jaanuaril 2008.
Abikaasa Karin Jaani on diplomaat. Olnud Eesti suursaadik Venemaal, praegu suursaadik Montenegros resideerimisega Tallinnas, sügisest siirdub suursaadikuks Belgiasse ja Luksemburgi resideerimisega Brüsselis.
Jaan Jaani on kolme tütre isa ja ka vanaisaseisuses.