Vaid kummardades leiad tema

Mt 2:1–12
Kes täna kirikuis kuulaks astroloogide juttu? Paranda meelt või posi kusagil mujal, ütleksime neile. Isegi Piiblis oleme andnud Jeesust idamaalt kummardama saabunuile kauni «tähetarga» nimetuse, et kõlaks ikka paremini. Öelda võiks nende kohta ka lihtsalt nõiad. Sest nõiduse alla see tähemärkide lugemine toona liigitati. Ja muude nõiduste seas on ka astroloogiaga tegelemine Moosese seaduse järgi üks ebausu vorme (vt 5Ms 18:10–14). Tähtede järgi oma elu ja tee seadmine viib kaugemale Jumalast, oli toonane ja on tänane vaimulike õpetajate kriitiline hinnang.
Tänapäeva inimese jaoks on vaimulikust mõjust ehk tähtsamgi fakt, et astroloogia on ebateadus, millel reaalse tähistaeva ja tegelike tähtkujudega suurt pistmist polegi. Nii väga kui tänased «tähetargad» ka ise teisiti mõelda ei sooviks, on nad ikka ühel tasemel koos muude nõidade ja posijatega.
Ometi on sellised ebajumalakummardajad ja nõiad järsku Jeesuse juures ja pajatavad kummalisi asju taevas nähtud märkidest, mis neid lapsukese juurde juhtisid. Nad ütlevad – tema on Kuningas.
Mida öelda siis, kui järgmine «Selgeltnägijate tuleproovi» võitja teatab ühel hetkel, et pendel käskis tal kirikusse minna ja ennast ristida lasta? Kristlik pendel? Kuigi juhtum on hüpoteetiline, on sarnaseid «nõia abil kirikusse» lugusid palju.
Kolmekuningapäev teeb Jumala suureks. Idamaalt saabunud kummardajad avavad need piirid, millesse Jeesus mahutada. Tegemist ei ole ainult juutide Jeesusega. Isegi mitte ainult monoteistide Jeesusega. Jeesus pole üldse kellegi oma. Kõik on aga tema omad. Kõik posijad ja nõiad, paganad ja ateistid, judaistid ja islamistid … kõik mahuvad tema sünnikoopasse. On ju tema enne kõiki.
Kohtumisele tullakse ikka sellena, kes ollakse. Muslim teatab, et Koraan on teda juhtinud, juudi jaoks sai silmi avavaks igahommikune siddur’i järgi palvetamine, ateist asus teele Richard Dawkinsi teoseid lugedes ning sünkretist läks kirikusse, sest horoskoobi järgi oli tal sobilik aeg vaimsete praktikatega tegelemiseks. Tee Jeesuse juurde võib olla väga kirev. Mis aga Jeesuse juures sünnib, on eelnevast kirevusest olulisem.
Hommikumaa tarkade kohta öeldakse, et nad langesid maha ja kummardasid last. Võime isegi lugeda, et nad kukkusid, prantsatasid, lendasid kummuli. See ei ole mitte mingi rituaalne proskünees, mille eel vaadatakse, kas põrand on ikka puhas, pannakse maha palvevaip ja pestakse käed. See on inimese tervet olemust puudutav rabandus, mis muudab ta teiseks. Tark, kes kummardab last, loobub endast, et ülendada last.
Jeesuse juurde tulek ei ole see, kui märgatakse muud peale jõululapse. Näed mustust ühes nurgas, tunned ninas ebameeldivat lõhna ja saad aru, et see paik kohe üldse ei vasta sinu ootustele. Aga sinu ees on ju Jeesus! Mida muud sa peaksid veel märkama?
Uhkete kingitustega saabunud targad ei osanud oodata eest sellist vaatepilti, mis neile avanes. Nad läksid otsejoones ikka kuningakotta uurima, et kas laps seal on sündinud. Ka kingitused olid neil rohkem palee väärilised. Aga nad leiavad vaese, noore ema ja lihtsa mehega pere hoopis eemal vägevatest ja suurtest. Ja neile piisab sellest. Sest Jeesus on ju seal.
Teinegi kord tehakse see viga, et hakatakse jumalikustama omaenese teed. Kui keegi on jõudnud Jumalani teatud viisil, siis talle tundub, et just nõnda Jumalani jõutaksegi. Kui kellelgi on olnud suured meeleliigutused, siis ilma nendeta ei kujutata usule tulekut ettegi. Kui kellelgi on sündinud usk koos taipamisega, siis ilma nendesamade taipamisteta justkui ei saakski uskuda. Aga Jeesuse juurde jõudes tuleb unustada oma eelnev tee, sest see ei loe enam midagi. Pigem vastupidi, viib meid jälle rappa. Tarkadelt võetakse nende tagasitee ja juhitakse ringiga sinna, kuhu nad minema peavad.
Unusta oma tee ja tõsta suureks Jeesus! Päris eriskummalised kurvid võivad meid õiges suunas juhtida. Kuid see ei tähenda, et kurvide käänakud pühaks saaksid. Jah, taevatäht võib meile näidata teed, ent temasse klammerdudes magame päralejõudmise maha. Huvitav, et need iidse aja astroloogid ei jäänud pikalt seletama tähefenomeni üle. Meile öeldakse vaid, et nähes tähte selle paiga kohal, kus oli laps, rõõmustasid nad üliväga ja läksid temaga kohtuma.
Tänapäevane, küll mitte eriti keelekorrektne otsetõlge võiks kõlada – nad said megarõõmsaks. Rõõmusta selle üle, et sind on juhitud, ja mine siis edasi Jeesuse juurde! Muidu sa ei jõuagi pärale. Ja teist teed ei ole, kui lasta end temaga kohtumisest pikali rabada, lasta ära võtta oma arutluse tarkus ja vägevuse rikkus ning lubada temal olla sinu Issandaks. Jeesuses on Jumal saanud väikeseks ja tulnud madalale. Vaid kummardades leiad tema. Aamen.

 

 

 

 

Tauno Toompuu,
Rakvere koguduse õpetaja