Vaheseinteta Eesti

Aasta 2016 on Eestis mälu aasta. Selle kuu lõpus saab valmis Eesti Rahva Muuseumi uus kodu Raadil ja peagi avab uue kodu uksed ka Eesti Rahvusarhiiv Maarjamõisas. Mõlemad uued, esinduslikud ja maamärgilise tähendusega hooned hoiavad Eestimaa mälu ja asuvad Tartus.
ERMi uue hoone ehitamine vaimupealinna ei läinud libedalt. Oli hulgaliselt poliitikuid ja teisi tähtsaid asjamehi, kes nii aastaid tagasi kui ka veel praegu on veendunud, et ainuõige koht eesti rahva mälu ja vaimu kodule oleks Tallinn.
Miks? Sest muuseum tuleb ehitada sinna, kus on inimesed. Sest Tallinnas käib rohkem turiste kui Tartus, sest Tallinna sadamas peatuvad ristluslaevad ja Tallinna lendab rohkem lennukeid kui Tartusse. Kõlas ka arvamusi, et Eesti Rahva Muuseumi pole üldse vaja. Puhas raha raiskamine.
Kellele me selle võimsa kultuuritempli siis ehitasime? Briti poissmeestele pidude korraldamiseks? Või ennekõike ikka Eesti rahvale (muuseumi sünnilinna)? Me ei peaks vastandama sise- ja välisturisti, väliskülalisi ning eestimaalasi, Tallinna ja Tartut. Kõik on uude ERMi oodatud ja teha tuleb kõik võimalik, et teekond sinna oleks turvaline ja mugav. Tuldagu kas jalgsi, auto, bussi või lennukiga.
Muuseum on valmis, ilmselt üks moodsamaid ja suursugusemaid muuseume maailmas. Tema tegelikke tõmbe- ja kultuurijooni hakkame alles kogema. Kindlasti elavdab ta Eesti kultuurielu, rääkimata Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielust.
ERMi uue kodu kerkimine (oleme seda oodanud üle 100 aasta!) Raadile on sümboolne. Esiteks on ERM alguse saanud Raadi mõisast ja uus maja asub väga lähedal Jakob Hurda kalmule Raadi kalmistul.
Teiseks aga sümboliseerib ERMi uus kodu endisel militaarmaastikul Raadi linnaosa (kuhu aastakümneid ei olnud ühelgi tartlasel asja) kultuurilinnaku avanemist nii Tartule kui kogu Eestile. Kui te tulete Raadile, siis näete, milliste avanemiste pöörises see linnaosa Tartus on.
Oli kosutav kogemus, kuidas Eesti reageeris peapiiskop Urmas Viilma üleskutsele päästa Narva Aleksandri kirik rahvale ning üheskoos saime Aleks­andri kiriku tagasi. Liigutav oli siseminister Hanno Pevkuri mõistmine, kui tähtis oli selle pühakoja hoidmine rahva jaoks ning mitte selle minnalaskmine. Valitsus, kelle ülesanne on maksumaksja rahaga õigete ja vajalike asjade tegemine, aitas pühakoja tagasi osta. Olen näinud Hollandis kirikut, millest on tehtud ööklubi, ja Itaalias kirikuhoonet, mis kohendatud veinipoeks. Ei hakka pikemalt lahkama, mida see väljendab.
Narvast on ka teistsugune näide võtta. Tartu ülikool (kel täita raske ülesanne: olla ühtaegu nii rahvusülikool kui rahvusvaheline ülikool) soovis ehitada oma Narva kolledžile kesklinna uue maja. Ja pidi sellepärast võitlema Narva linnavõimuga, kes ei tahtnud oma linna ja – taga hullemaks! – veel südalinna sellist maja. Kolledži uus kodu on maamärk ja räägib Eesti ning Tartu ja meie ülikooli lugu. Ju siis käis see kellelegi närvidele.
Eesti Vabariik valmistub vastutusrikka ülesande täitmiseks – Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine on väljakutse ja ühtaegu suur võimalus. Väljakutse vastutusrikka ülesandega toime tulla ja võimalus Euroopa Liidu arengut mõjutada.
Valitud eesmärk kasutada seda võimalust Eesti tutvustamiseks peaks tähendama, et arvukad erinevatel tasemetel kohtumised ei peaks piirduma vaid Tallinnaga. Eesistujaks on Eesti Vabariik ja Eesti ei tähenda ju vaid Tallinna. Nii parlament kui valitsus peaksid tooma eesistumisega seotud kohtumisi, koosolekuid jms töövorme üle Eesti. Selliselt saaksime rohkem tutvustada oma maad ja avada tema potentsiaali. Tähtis on ka sümboolne külg: parlament ja valitsus näevad riiki kui tervikut.
Eesistumist peaksime rohkem ära kasutama ka selleks, et tuua Euroopa Liitu Eesti rahvale lähemale. Suurbritannia EList lahkumise taustal on kõlanud, et Euroopa Liit ei tohi paista eliidi projektina. Euroopa Liit on silmitsi raskete väljakutsetega. Kui rahva side Euroopa Liiduga kujuneb pealispindseks, jäävad ka meie ühised mured vaid valitsuste muredeks ning populistide mängukannideks.
Kaasates eesistumisse rohkem Eesti inimeste tarkust ja erinevate linnade ning piirkondade potentsiaali, on meil võimalik anda kaalukam panus eesistumise õnnestumisse. Väikeses Eestis ei peaks olema vaheseinu. Edukad oleme üheskoos.

 

 

 

 

Urmas Klaas,
kolumnist