Vabariigi aastapäeval helisesid kirikukellad

Eesti Vabariigi 18. aastapäev 1936. a möödus erilise pidulikkusega. Paraadid jäid küll külma tõttu enamasti ära, kuid Eestimaa oli lipuehtes ning kirikud rahvast täis.

2. veebruaril oli Tartu rahu aastapäev. Seni oli seda tähistatud üsna tagasihoidlikult. Seekord oli aga Tartu Pauluses suur kontsertjumalateenistus, mille korraldas Pauluse Muusika Selts P. Kivi juhatusel. Soololauljana tegi kaasa Alice Kopli-Wiegandt. Jutlustas õpetaja H. Haamer, Tartu rahu vaimust kõneles prof A. Piip.

Pealinna kogudused
Tallinna vaimulik muusikaelu algas kohe 1. veebruaril suurema muusikaõhtuga I baptistikoguduses Kalju tn 1. Esinesid keelpilliorkester, meeskoor ning solistid. Kõneles prof Schmidt.
Vaimulik muusika kõlas ka muidu ilmalikumat laadi kontsertidel. Nii esitati Evald Braueri orelipala «Canto religioso» segakoori Raudam kontserdil Estonia kontserdisaalis 8. veebruaril.
9. veebruaril oli Tallinna Kaarlis kontsert Eesti koraalidest. Kaarli kirikukoori juhatas Alfred Karindi. Esitati 14 koraali kuuelt autorilt, kelle hulgas olid Artur Kapp, Juhan Aavik, Johannes Jürgenson (Juhan Jürme), Alfred Karindi, Herman Känd ja Mart Saar. Autori esituses oli esiettekandel Karindi orelisonaat nr 2 g-moll. Kontserdil oli Artur Kapi ja Alfred Karindi lauludega kaastegev Paula Schnell.
Kaarli kogudus sai ka uue abiõpetaja – Paul Voldemar Koppeli. Temast oli teada, et ta oli sündinud 19. mail 1904 Tallinnas, õppinud Gustav Adolfi gümnaasiumis ja aastatel 1929–1934 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Prooviaasta oli teinud Nõmme Rahu kirikus õpetaja Eilarti juures ja hooldanud Randvere kogudust. Kaarlis pidi tema hoole alla saama noortetöö.
Peeteli kogudus korraldas 9. veebruaril Rootsi-Mihkli kirikus ja leerisaalis oma perekonnaõhtu, kus muusikalise osa täitsid puhkpilli- ja keelpilliorkester ning segakoor.

Seltside tegemistest
Tallinna I baptisti koguduse ruumes oli 9. veebruaril eriti uhke Usklikkude Hariduse Seltsi koosolek. Kokkutulnud said nautida Philadelphia juunioride mandoliiniorkestri mängu.
Tartu Majaomanike Selts korraldas Pauluse kirikus kontsertjumalateenistuse vaeslaste toitlustamise heaks.
Tallinna Jaani Vaestehoolekande Selts tähistas 2. veebruaril oma 16. aastapäeva. Sel puhul vanadekodus korraldatud perekonnaõhtust võttis osa arvukalt koguduseliikmeid. Koosviibimise avas õpetaja H. Kubo laulu, kõne ja palvega. Ülevaate seltsi tegevusest andis õpetaja Hasselblatt. Muusika eest hoolitsesid prof August Topman, Udu Topman ja cand J. Juhkental. Kaetud oli rikkalik tee- ja kohvilaud.
2. veebruaril oli pidupäev ka Jüri kihelkonnas. Siinne muusikaselts tähistas oma 70. aastapäeva. Aktus algas lauluga «Oh võtkem Jumalat». Oma vaimulikus kõnes rõhutas praost J. Aunver, et selts võrsus kiriku rüpest, aitas raha koguda nii uue kiriku kui ka oreli tarvis. Ka 1936. a kaunistati muusikaga jumalateenistusi. Koosviibimisel esinesid mees- ja segakoor ning puhkpilliorkester.
16. veebruaril oli Estonia kontserdisaalis seltskondlike organisatsioonide aktus, mille vaimuliku osa täitis piiskop Rahamägi, kõneldes teemal «Katsuge siis teha nõnda kui Issand, teie Jumal teid käskinud; ärge lahkuge ei paremat ega pahemat kätt».

Kolga-Jaanist Tartuni
Kolga-Jaanis valiti 16. veebruaril õpetajaks senine Viljandi praostkonna vikaarõpetaja August Kobla. Sündinud oli ta 31. märtsil 1904 Tartus, ülikoolis usuteadust õppinud aastatel 1928–1934. Töötanud oli ta Järva-Peetril, Türil ja Viljandis.
Amblas sai 10.–16. veebruarini teoks äratusnädal. «Äratajad» olid kombekohaselt kutsutud väljast: õpetajad Steinberg, Uhke ja Hansson Tallinnast, Kiviste Narvast, Pallon Rakverest ja Wieckmann Järva-Madiselt. Viimane jutlustas ka 14. veebruaril toimunud jumalateenistusel Järva-Madise kirikus.
Täiskasvanute leeriõpetus pole ainult meie aja nähtus. 15. veebruaril olid sel puhul altari ees 26 kundalast. Kirik oli muidugi kaunistatud ja laulis kirikukoor.
Huvitav olnuks 22. ja 23. veebruaril viibida Tartu adventistide kirikus, et kuulda, mida seal räägiti spiritismist vanal ja nüüdisajal ning «kes on need väljakutsutavad vaimud». Või jälle 23. veebruaril Tartu metodisti kiriku laulukoori osavõtul toimunud äratuskoosolekul, kus kõne all oli «üheteistkümnes käsk».

Eestimaa oli lipuehtes
Eesti Vabariigi 18. aastapäev 24. veebruaril möödus erilise pidulikkusega. Paraadid jäid küll külma tõttu enamasti ära, kuid Eestimaa oli lipuehtes ning helisesid kirikukellad. Kirikud ei suutnud kõiki jumalakotta tahtjaid ära mahutada. Estonia kontserdisaalis toimunud piduliku aktuse vaimuliku osa, mis kanti üle ka raadios, pidasid piiskop Rahamägi ja metropoliit Aleksander. Kesksem jumalateenistus oli toomkirikus, kus samuti jutlustas piiskop Rahamägi ja laulis toomkiriku segakoor.
Tallinna Kaarlis oli 23. veebruaril Naiskodukaitse Tallinna ringkonna pühaliku tõotuse andmise pidulik jumalateenistus. Jutlustas õpetaja Stockholm, esinesid Kaitseliidu Tallinna maleva orkester ning Naiskodukaitse koor ja solist. Õpetaja Stockholm jutlustas ka 24. veebruaril aset leidnud tänujumalateenistusel. Laulis Kaarli kiriku koor Johannes Jürgensoni juhatusel.
Tallinna Peeteli kogudus tähistas vabariigi aastapäeva 24. veebruaril muusikaõhtuga Rootsi-Mihkli kirikus. Esinesid koguduse mängu- ja laulukoorid. Meeskoori ja solistide osavõtul korraldatud kontsertaktuse vabariigi aastapäeva puhul korraldas ka Noorte Meeste Kristlik Ühing. Päästearmeegi oma palvelates tähistas mitmesuguste laulu- ja muusikaõhtutega vabariigi aastapäeva.
Tartus olid tähtsamad vabariigi aastapäeva üritused Peetri kirikus. 23. veebruaril oli siin kontsertjumalateenistus teemal «Inimese elu kirikuelu valgusel», mille korraldas Tartu Kristlike Noorte Naiste Ühing. 24. veebruari pidulikul jumalateenistusel esinesid aga 1. pihtkonna segakoor ja soololaulja prl Parson Tallinnast.
Tartu Alliansskomitee korraldas vabariigi aastapäeva puhul saksa teatris uskudevahelise tänujumalateenistuse ja äratuskoosoleku.
Ka juudid ei jäänud Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest kõrvale, korraldades juudi gümnaasiumi ruumes ja suures sünagoogis vaimulikud pidulikud kontsertaktused.

Arutati usuküsimusi
27. veebruaril tuli kokku 2. kirikukogu. Avajumalateenistusel toomkirikus, millel osalesid kirikukogu liikmed, paljud koos abikaasadega, ja koguduseliikmed, jutlustas piiskop Rahamägi, esines meeskvartett. Õhtusel jumalateenistusel Tallinna Püha Vaimu kirikus jutlustas piiskoplik vikaar praost Jürgenson Vigalast. Soololauljana esines kirikukogu liige köster Karl Tuvike. Muidugi ei puudunud ka koorilaul.
Kirikukogu töö sujus ladusalt. Eriti üksmeelselt toetati ettepanekut suurendada gümnaasiumides usuõpetuse tunde ühelt kahele ja võimaldada igal päeval hommikupalvus. Kuid kohapealgi arutati usuküsimusi. 13. veebruaril leidis Võru kiriklas aset praostkonna õpetajate konverents. Pikima ettekande teemal «Hingehoiust abiellumise juures» tegi praost Heimann. Õpetaja Saarmann rääkis pihi ja armulaua ühendamisest.

Mitmesugust
Euroopa-reisilt jõudis tagasi Tartu koorijuht Richard Ritsing. Sakslaste kirikumuusikaga tutvus ta Leipzigis ja Dresdenis, kus töötasid kuulsad poistekoorid. Kuid ta pani tähele muudki: «Kirikukantslitest kuuleb seal kõige paremat ja puhta ning selge diktsiooniga saksa keelt, millest kerge aru saada. See on jällegi nagu vastuoksuses meie kiriku harjumusega. Meie kirikukantslites oled harjunud kuulma väga viletsat keelt, täis igasugu võõrapäraseid moonutusi ja murdekohmakusi.»
Eesti õigeusklikud olid uhked oma usule, tõstes selle luterlaste kõrvale või kõrgemalegi sellest. Viimased panid pahaks sellekohaseid väljaütlemisi õigeusklike nädalalehes Elu Tõde. Kurjustati ka selle lehe tegijate vähese eesti keele oskuse pärast, mis väljendus rohketes kirjavigades.
Siia juurde võib veel lisada ühe lõigu apostliku-õigeusu häälekandjast Usk ja Elu: «Eesti usuks kujuneb praeguste vabade riigiseaduste õhkkonnas see usutunnistus, mis sisaldab kõige rohkem ligiolekut Jumalale. Meie, apostlikult õigeusulised, arvame, et meie usk selleks saab, sest meie usk, kui vanim maailmas, on elutormides läbi proovitud.»
Ja lõpuks – Narvas tabati kirikuvaras, kes 5. veebruari ööl oli tunginud Aleksandri kirikusse, ära viies mitmesuguseid esemeid. Varastatud vara saadi tagasi.
Mati Märtin