Vabanenud meeltega olulisest

Möödunud nädal alustas uue kuu, mis viib kevadesse. Paastukuu, mis innustab meelekindlusele. Kui luteri kirikus jäetakse ristiinimesele vabadus paastu mõiste individuaalseks tõlgendamiseks, siis loodus ise häälestab kirikukalendrit järgima. Lumevaiba alt vabanev hall maa ja puhkemiskäsu ootel pungad raagus puudel mõjuvad meeleparandusele kutsuvalt.
Keha nõuab puhastuskuuri, et vabastada organism kogunenud jääkainetest. Vitamiinivarude vähenemisest võivad ka läbi talve tervena püsinud ühtäkki haigestuda. Mitmed sõbrad on tõvevoodisse vee ja leiva peale jäädes tunnistanud «pealesurutud paastust». Keset elukiiret antakse aeg enesessesüüvimiseks, mida kõhuorjus ei pärsi ja tihe agenda ei kammitse.
Nõnda puhastuvad meeled olulise mõistmiseks. Asjade virvarri alt vabaneb ka sõna ja selle avar tähendusväli. Raadioeetris kõnelnud Toomas Paul tuletas meelde, et meie meediumiks on keel, ja innustas kuulajaid kasutama suhtlemiseks ühissõnavara. Ta toonitas, et ka lühikesel lihtsal sõnal võib olla palju eriilmelisi tähendusi. Kui ütleme: «Me usume, et teame», siis mida me tegelikult usume või teame?!
Kui räägime armastusest, siis millest me räägime, uuriti ka Tallinna Kunstihoone näitusel «Kõik kirjad on armastuskirjad», kus lembetekstid on vaid metafoorilises tähenduses. Külastaja pandi mõtlema, kuidas sõna armastus on ajas muutunud. Hoomates ajas muutuvat, on nii toekas tajuda, et midagi on, mis oli, on ja jääb.
Liina Raudvassar