Vabaduse teetähised

Kolme sündmuse – 500 aastat luterlikust usupuhastusest, 100 aastat Eesti vaba rahvakirikut ja 100 aastat Eesti Vabariiki – tähistamise teoloogiliseks aluseks on püha Pauluse sõna (Gl 5:1a): Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Teoloogide rühma ettepanekul valiti juubeliaastaid ühendavaks motoks „Vabaduse teetähised“, mis hõlmab kolme teemaderingi: vaba inimene, vaba rahvakirik ja vaba riik. Reformatsioon, vaba rahvakiriku sünd ja vaba riigi kujunemine on omavahel seotud. Sündmuse tähistamist korraldav koostöökogu on oma põhilise töö teinud ja järgmisel nädalal on käes reformatsiooni alguse 500. aastapäev.
31. oktoobril algab kell 12 Kumna mõisas vastuvõtt, kus esitletakse faksiimileväljaannet 1918. aasta trükisest „Luthers Erbe in Russland“. Plaanis on mälestushetk Keilas paigas, kus asus Martin Lutheri ausammas, mis 1949 hävitati. Kell 18 toimub pidulik jumalateenistus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus, kus jutlustab peapiiskop Urmas Viilma ja kaasa teenivad konsistooriumi liikmed, Tallinna vaimulikud ja külalised.
Aastapäevade logo on vilja kandev õunapuu. Martin Lutherile on omistatud ütlus „Kui ma teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu“. Kristlik eluhoiak on: Jumala armu läbi on meid vabastatud elama armastavas ja hoolivas suhtes ligimese ja looduga. Kuni on elu, kuni on maailm, oleme kutsutud uskuma ja lootma, armastama ja rõõmustama, hoidma ja vastutama Jumala ja ligimese ees loodu eest.
Reformatsiooniaasta peaüritused algasid 9. oktoobril 2016 avajumalateenistusega Oleviste kirikus. 31. oktoobril 2016 osales peapiiskop Urmas Viilma Lundi toomkirikus paavst Franciscuse ja LMLi presidendi Munibi reformatsiooniaasta avajumalateenistusel. Aastal 2016 toimusid EELK usuteaduse instituudi kongress „Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid“ ja Ch. Ackermannile pühendatud Tallinna toomkonverents „Tuhast tõusnud“.
2017. a suurüritus oli vaimulike, kirikumuusikute ja juhatuseesimeeste kirikukongress „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud“ Tartus. Kongress võttis vastu viiest punktist koosneva avalduse: kirik on suunatud Eesti rahvale (vaba rahvakirik on evangeeliumis vaba ja avalik kirik); kirikul on kaasvastutus Eesti rahva ja kultuuri eest (vaba rahvakirik on kõigi kirikuliikmete ühine ja avalik vastutus); kirik osaleb ühiskondlikus religioosses ja maailmavaatelises diskussioonis (vaba rahvakirik eristab usule ja südametunnistusele tuginevat ning ühiskondlikku poliitilist ühiselu); kirik teenib ühiskonda diakoonia ja hingehoiuga (vabal rahvakirikul on sotsiaalne vastutus); meie vaba rahvakirik on osa Kristuse kirikust (Eesti vaba rahvakirik on osaduses ja tegutseb koos teiste kirikutega Eestis, Euroopas ja kogu maailmas). Toimusid kirikupäevad Saaremaal ja Keilas. Konverentsid „Reformatsiooni viljad ja väljakutsed: 50 aastat naiste ordinatsiooni ja 500 aastat reformatsiooni“ ning Rooma-Katoliku Kiriku ja EELK konverents „Konfliktist osaduseni“. Tulemas on siseministeeriumi, EKNi, Tartu ülikooli, Euroopa Kirikute Konverentsi, Euroopa Roomakatoliku Piiskoppide Konverentsi korraldusel konverents „Religioon, ühiskond ja riik“.
Muusikaline peasündmus oli vaimulik laulupidu Suure-Jaanis. Nimetan XXV Rapla kirikumuusika festivali; XXIV Haapsalu vanamuusikafestivali; III koraalimaratoni Haapsalus, kirikumuusika liidu suvekontsertide sarja „Üks kindel linn ja varjupaik“.
Toimusid näitused „Kelle usk on õige“ Suurgildi hoones ja „Kirik keset küla“ Harjumaa muuseumis. Konsistooriumi ja Tallinna linna koostöös valmis rändnäitus „Reformatsioon 500“.
Kunsti valdkonnas nimetan Dolores Hoffmanni valmistatud reformatsiooniakent Tallinna Püha Vaimu kirikus, Tallinna Jaani kiriku uut, reformatsioonile pühendatud kellamängu ja Piiskopi aeda Tallinnas Toompeal. Istutatud on üle viiesaja õunapuu nii Eestis kui ka Peterburis ja Helsingis. Toimusid ekskursioonid Lu­theri-Bachi radadel.
Meedia valdkonda kuulub Lutheri sambaga postmark, ülekanded televisioonis, peatselt algav saatesari „Lutheri radadel“ rahvusringhäälingus. Kogu aasta on pühapäevastes saadetes „Tähendamisi“ arutletud Lutheri lausete üle. Eri raadiojaamad on käsitletud reformatsiooni 500. aastapäeva. Ajaleht Eesti Kirik on hoidnud lugejaid kursis reformatsiooniaasta teemadega. Veebiajakiri Kirik ja Teoloogia on avaldanud temaatilisi artikleid. EELK koduleheküljel on aken aasta ürituste kohta. Suur tänu koostöökoja liikmetele, kõikidele ürituste korraldajatele ja osalejatele.

 

 

 

 

Tiit Salumäe,
piiskop