Vaadake, et keegi teid ei eksitaks

Armsad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast, sest palju valeprohveteid on läinud välja maailma. Te tunnete Jumala Vaimu sellest: iga vaim, kes tunnistab Jeesust Kristust lihasse tulnuna, see on Jumalast, ning ükski vaim, kes seda Jeesust ei tunnista, ei ole Jumalast, vaid see on antikristuse oma, kellest te olete kuulnud, et ta tuleb, ja nüüd ta juba ongi maailmas. Teie, lapsed, olete Jumalast ja olete nad ära võitnud, sest see, kes on teis, on suurem sellest, kes on maailmas. Nemad on maailmast, seepärast nad räägivad nagu maailmgi, ja maailm kuulab neid. Meie oleme Jumalast; kes on Jumala ära tundnud, see kuulab meid. Kes ei ole Jumalast, ei kuula meid. Sellest me tunneme ära tõe vaimu ja eksituse vaimu. 1Jh 4:1−6

Tõe ja eksituse teema on vägagi eluline ja intrigeeriv: kus on tõde ja mis on tõde, kes eksib ja eksitab? Kas tõde on üldse olemas või on ainult tõekspidamised, paremal juhul mingid tõekillud, millest igaüks paneb kokku endale sobiva pildi? Maailmas on tohutu infotulv, aga kuidas eristada, mis sellest on tõene, mis eksitav, koguni pahatahtlik ja kuri? Oskus tervel viisil kahelda ja mitte kõiki usaldada on lausa möödapääsmatult vajalik, et mitte petta saada, nii maistes kui vaimulikes asjades.

Tõe ja eksituse teema on väga oluline ka Piiblis. Ei ole õndsad need, kes lihtsameelselt kõike usuvad! Juba Vanas Testamendis hoiatatakse, et kõiki prohveteid ei tohi uskuda, isegi kui nad esinevad väga veenvalt ja kinnitavad oma sõnu koguni imetegude ja tunnustähtedega. Sama hoiatuse annab Jeesus Mt 24:24. Ka tänapäeval ei tohi kõiki eriliste võimetega inimesi, tervendajaid ja tuleviku ennustajaid uskuda, kuigi nad teevad justkui head, tervendavad inimesi ja väidavad, et on saanud oma võimed taevast. 

Ka Jeesus hoiatas tõsiselt valeprohvetite eest. Ei pruugi olla õiged tegelased isegi kõik need, kes Kristuse nimel tegutsevad − osale neist ütleb Jeesus kohtupäeval, et nad on ülekohtu tegijad, keda ta pole kunagi tundnud. Kui Jeesuselt küsiti, mis on tema tulemise ja selle ajastu lõpu täht, hoiatas ta esimese asjana: „Vaadake, et keegi teid ei eksitaks!“ (Mt 24:4) Nii et tegemist on tõsise ohuga.

Ka Johannes hoiatab, et palju valeprohveteid on läinud välja maailma. Aga valeprohvetid pole lihtsalt teistsuguse usuga inimesed, vaid nende inspireerijateks on vaimsest maailmast pärit eksitajad vaimud, mistõttu: „Ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast!“ Meile nähtava materiaalse maailma taga on veel teine, vaimne, nähtamatu maailm, kust inimesi otseselt mõjutatakse, esmajoones mõttemaailma kaudu. Jumala Vaim inspireerib kõike, mis on Jumalast, Jumala vastased vaimud aga kõike, mis on Jumala loomuse ja tahtega vastuolus. Muidugi tegutsevad nii Jumala Vaim kui ka Jumala vastased vaimud ikka inimeste läbi, kes on end neile avanud. Mõnel juhul muutuvad valed mõjutused tugevateks sundmõteteks, pannes inimesi tegema midagi, mida nad teha ei taha, näiteks ennast või kedagi teist tapma. Ja sünnitavad vastupandamatuid patukiusatusi.

Kuidas aga teha vahet Jumala Vaimul ja antikristuse vaimul? Võtmeks osutub see, kuidas mõistetakse Kristust − ükski vaim (vaimne õpetus ja õpetaja), kes ei tunnista Jeesust Kristust lihasse tulnuna, nii nagu evangeeliumid teda esitavad, ei ole Jumalast, olgu muud jutud nii ilusad kui tahes. Kreeka mõttemaailmas nimelt peeti liha ehk ihu vaimu vanglaks, sellest vabanemist aga pääsemiseks. Nii tundus võimatu, et Jumal sündis lihast ja verest inimeseks ning kannatas lihas. Kindlasti oli pilt ikka ilusam ja aulisem! Arvati näiteks, et küllap Kristus kannatas ainult näiliselt, mitte tegelikult, või siis rippus tema asemel ristil hoopis keegi teine … 

Muide, antikristuse vaim ei ole tõenäoliselt üldse mingi väliselt kole ega kuri vaim. Pigem hoopis Kristuse sarnane, ainult lähemal vaatlusel vastasmärgiline − nagu ka antiaine võrreldes tavalise ainega. Just seetõttu ta ongi ahvatlev ja ohtlik just Jeesuse järgijatele − näeb ju nii sarnane välja, õpetab nii ilusaid asju ja mõjub nii veenvalt! Jeesuse sõnade kohaselt ju tulevad isikud, kes kuulutavad: „Mina olen Kristus!“ ja eksitavadki − just neid, kes tahavad Kristust järgida …

Aga kõige tähtsam on hoopis järgnev: „Teie, lapsed, olete Jumalast ja olete nad ära võitnud, sest see, kes on teis, on suurem sellest, kes on maailmas!“ Eksitajate suhtes tuleb olla küll tähelepanelik, aga mitte hirmul, nagu ka oma pangaarve pärast pole tarvis muretseda, kui ise oma koode (ehk usaldust) valedele isikutele ei anna. Kristusevastane vaim on maailmas ja tegutseb igal pool, kus Kristust kas salatakse või esitatakse teistmoodi, „paremini“. Aga kes on Kristuse päralt, need on õiges ja kindlas kohas! Aamen.

 

 

 

 

Aare Kimmel,

Rannamõisa ja Randvere koguduse õpetaja