Uus olukord nõuab uusi lahendusi ka leerikoolile

Meie kogudustes on alanud uus leerihooaeg. Kuigi siseruumides ei ole praegu lubatud organiseeritud grupitegevus, sh leeritöö, ei tähenda see, et leeriõpetust ei anta.

Kuigi artikkel valmis enne kehtestatud piiranguid, on kogudused arvestanud pandeemiast põhjustatud olukorraga. Võib tõdeda, et ennetati võimalikke piiranguid, mis aga peamine – kõikjal on leerikooli planeerides hoolitud inimeste tervisest. Küsisin juhuslikult valitud kogudustest, kas ja kuidas on neil kavas sel aastal leerikooli korraldada.

Õppetükid on kätte antud   

Diakon Herki Talen teenib väikest Prangli kogudust 2018. aasta kevadest ja ütleb, et tema teenimisaja jooksul alustab sel kevadel esmakordselt tööd leerikool. Kolm nädalat tagasi võttis vaimulikuga ühendust kaks inimest, kes soovisid leeriõpetust. Neile lisandus kolmaski. Diakon ütleb, et tegu on pisut vanemate inimestega, kellele ta õppetükid üles annab, ja esialgu suhtleb ta soovijatega meili teel. Talen lisab, et noorteleeri ta nii ei korraldaks. Noortega peab ikka silmast silma kokku saama, on ta veendunud. 

Märtsist jõuludeni toimub saarel jumalateenistus korra kuus. Kuidas praegu jumalateenistusega läheb, ei oska vaimulik öelda. Viimsi vald andis sõbrapäeval teada, et jääolude tõttu on katkenud ühendus saare ja mandri vahel. Herki Talen on kogenud, et ühendusprobleem võib kesta märtsi lõpuni. Aga ta on optimistlik ja ütleb, et kontakt koguduseliikmetega on olemas ja hädavajadusel läheb ta saarele.

Herki ütleb, et möödunud aasta oli kogudusele hea, sest saarel käis hulga turiste. Tänu sellele maksis kogudus esmakordselt vaimulikule palka. Summa oli küll väike, aga fakt ise on mainimisväärne. Ka tehti vallale kuuluvas kirikus pisut remonti.

Tänasest algab leerikool Helsingi Alppila koguduses ja leeritunde annab internetikeskkonna Zoom vahendusel teoloogiadoktor Kaido Soom. Sellise ettepaneku tegi sealse eestikeelse töö eest vastutav kantor Dagmar Õunap. Loengud toimuvad kolmapäeviti kell 19–20 ja grupiga on võimalik veel liituda. Selleks tuleb kantoriga ühendust võtta, kutsub Soom leerigrupiga liituma. Tunnid toimuvad nii kaua, kuni vajalikud teemad saavad läbitud, sõnab ta. Kuigi Soom eelistab leerikoolis osalejatega kohtuda silmast silma, loodab ta, et arvuti vahendusel toimuv koolitus tõstab osalemisprotsenti, praegu on leerikooli registreerunud kaheksa inimest.

Tulevikule lootes

Kirikuõpetaja Arvo Lasting, kes teenib Viljandi praostkonna Helme, Mõisaküla ja Taagepera kogudust, kuulutas Helmes leerikooli välja veebruari algusest. Paraku läks aga nii, et seekord polnudki kedagi leerikooli tulemas. Küll valmistub juulis Taageperas abielluma üks paar, kes on teatanud soovist leeris käia ja abielu laulatada. 

Õpetaja Lasting ütleb, et soovijatega on leeriplaan kokku lepitud, sest kokku saadakse päriselt, mitte virtuaalselt. Soovijad on lugemisvara õpetajalt kaasa saanud ja ees seisab õppeperiood. Lisaks mainitud paarile on leeriõpetuse vastu huvi tundnud veel mõni inimene, kuid nemad pole kindlat otsust langetanud.

Otepää kogudust teeniv diakon Marko Tiirmaa ütleb, et korraldab leerikooli siis, kui koguneb grupp soovijaid. Sealjuures ei ole leerikooli tunnid toimunud kogudusemajas, vaid leerilaagrina. „Maakogudused peavad olema paindlikud,“ sõnab Tiirmaa. Läinud aastal toimus üks laager, teine jäi aga olude sunnil ootele. Kui Jumal lubab, plaanib Tiirmaa sel aastal leerilaagri korraldada. Laagrisse tulemas on kümmekond inimest.

Ta lisab, et grupid tekivad isiklike kontaktide baasil ja leerilaagrisse koguneb sõpruskond. Eriti meeldib talle, et leerilaagrites tekib grupis hea sidusus. „Mida rohkem räägid, seda rohkem küsitakse,“ võtab ta kogemuse kokku.

Oma arvamust jagab ka Narva koguduse abiõpetaja Vladimir Batuhtin. Ta ütleb, et möödunud aastal sai eesti keeles leeriõpetust kaks inimest, aga siiski pole möödunudaastase kogemuse põhjal koguduses leerikooli välja kuulutatud. Nimelt oli venekeelses leerigrupis kolm inimest, aga koroonaviiruse tõttu jäid inimesed eemale, abi polnud ka internetist. Talle teadaolevalt soovib soome keeles õpetust saada üks inimene, vene keeles kolm-neli ja tõenäoliselt keegi ka eesti keeles, aga teadmatuse tõttu pole praegu kogudusel plaanis leerikooli korraldada. „Jumala abiga koguduseelu toimib,“ ütleb Batuhtin, lisades siiski, et osa inimesi jumalateenistustele ei tule ja hoiab praegu eemale. 

Praegu on koroonapiirangute tõttu avalikud jumalateenistused keelatud. Kuidas see tulevikus hakkab koguduse- elu mõjutama, näitab aeg. 

Rita Puidet

Leer ehk konfirmatsioon

Kuulub luterliku kiriku talituste hulka.

Konfirmatsioon, ld k confirmare – kinnitama.

Leeri saab tulla alates 15. eluaastast.

On eeltingimuseks, et saada laulatada, lasta ristida oma lapsi või olla ristivanemaks teiste lastele. 

Leerikooli lõpetanu saab seda tõendava tunnistuse.

Leerikoolis omandatakse ristiusku puudutavad põhiteadmised.

Leerikool lõpeb leeriõnnistamisega ehk konfirmatsiooni talitusega.

Allikas: EELK koduleht