Uus ajalugu

Isa on eesti keeles üks lühemaid nimisõnu, veel lühemad on vaid side- või asesõnad. Ometi on selle sõna taga mõõtmatu tähendusväli. Pühapäeval isadepäeva tähistades mõtlesime oma isale, tema hindamatule osale oma elus: isa eeskujule, armastusele ja hoolimisele, tööle ja vaevale. Õnnelikud on need lapsed, kellel on või on olnud selline isa, kellele tänulik olla. Aga tänulik tuleb olla tegelikult iga isa eest, ka siis, kui ta kutsub meis esile vaid kurbi mälestusi. Olgu nende põhjus mis iganes või hoopistükkis isa surm, mis muudab meie lugu.
Maise isa kõrval on aga igaühel ka taevane Isa, kuigi seda alati ei tunnistata. Tema Poja sünni järgi loetakse uue maailmaajastu algust. On kena traditsioon, et isadepäeva tähistatakse pühapäeval, pühal päeval, mil kogunetakse osa saama taevase Isa armulauast.
Ühest isast on põhjust veel rääkida, see on reformaator Martin Luther, kirikuisa, kelle 95 teesi muutsid maailma ajalugu. Tema sünnist möödus esmaspäeval 531 aastat ja selle tõttu on rahvakalendri mardipäev, mis on tegelikult Toursi piiskopi Martini mälestuspäev (11.11), nihkunud päeva võrra ettepoole. Kui püha piiskop on nüüdseks unustatud, siis maailma muutnud Martin Lutheri nime teab ka kirikuvõõras.
Euroopat muutis aga väga tugevalt 25 aastat tagasi vallandunud vabastuslaine, mis pühkis minema Berliini poolitanud müüri ja andis tõuke kogu Ida-Euroopa vabadusliikumisele. Seda tähtpäeva märgivad Saksamaa pealinnas valgustatud õhupallid, mida on paigaldatud 155 kilomeetrist kümnendikule. Berliini senat aga kinkis Eesti Vabariigile tüki lammutatud müürist ja see paigutati Tallinna Okupatsioonide Muuseumi kõrvale.
Rita Puidet