Uuesti pühitsetud Jumala templiks ja koguduse koduks

28. oktoober oli Nõmme Rahu kogudusele rõõmupäev – peeti esimest remondijärgset jumalateenistust, kus peapiiskop Urmas Viilma taaspühitses kiriku.

Hele, puhas ja soe kirik, kus värvilõhn veel ninna tungis, oli viimase pingini rahvast täis. Lisaks koguduserahvale ka hulgaliselt külalisi Nõmme koguduse sõpruskogudustest USAst, Rootsist ja Soomest Virumaani, linnajuhtidest kirikutegelasteni.
Jumalateenistuse liturg oli peapiiskop Urmas Viilma, kaasa teenisid koguduse õpetaja Ove Sander, Göteborgi Askimi koguduse peaõpetaja Peter Hellgren, Kuopio toompraost emeeritus Matti Järveläinen ja toompraost Ilpo Rannankari, Põhja-Florida Destini kogudusest hr Mike Wind ning usuteaduse üliõpilased Marek Alveus ja Ulvar Kullerkupp oma kogudusest. Organist ja koorijuht oli Imbi Laas, lauluga teenisid koguduse meeskoor ja lastekoor, solist oli Ilpo Rannankari.

Palju häid soove
Jutlustas Matti Järveläinen, kes tuletas meelde kirikuhoone ajalugu ja vaatas ka tulevikku, märkides, et Kristus ei ole minevikku kuuluv olevus, vaid tõeliselt siin ligiolev elav Issand. Ta rõhutas Nõmme kiriku kui Tartu rahu mälestuskiriku erilist ülesannet, milleks on palve rahu eest – niihästi inimhingede kui ka kogu maailma rahu eest!
Mälestati koguduse endisi õpetajaid Anton Eilartit, Georg Klausi ja Voldemar Iljat.
Tervitustega astusid üles peapiiskop Urmas Viilma, Tallinna praost Jaan Tammsalu, sõpruskoguduste esindajad Soomest, Rootsist ja USAst, aga ka Eestist – nimelt on Nõmmel sõpruskogudus ka Virumaal – Ilumäe kogudus, kelle õpetaja Meelis-Lauri Erikson südamlikke tervitusi tõi.
Kirjalikud tervitused olid saatnud peaminister Jüri Ratas ja Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas. Häid soove kuuldi Nõmme linnaosa praeguselt vanemalt Tiia-Liis Jürgensonilt ja endiselt vanemalt eurosaadik Urmas Paetilt. Oma rõõmu remondi eduka kulgemise üle jagasid ses protsessis aktiivselt osalenud õp Ove Sander ning koguduse liikmed Marek Alveus ja Ulvar Kullerkupp.
Tänu ja tunnustust jagati paljudele. EELK koostöömedaliga tunnustati Liisa Karjalainenit Kuopiost. Nõmme koguduse esimesed kolm rahuristi (koguduse sümboolika autor Priit Herodes) anti Taavi Aasale, Marek Alveusele ja Ulvar Kullerkupule.

Esimene põhjalik remont
Nõmme kiriku remondiga tehti algust kevadel ja see sai võimalikuks suures osas tänu Tallinna linnale. Renoveerimistööde kogumaksumus oli 250 000 eurot, millest linna osa oli 230 000 eurot. Õp Sandri sõnul pole nii põhjalikku remonti ses kirikuhoones varem tehtudki. Kirik on saanud seest sellise ilme ja värvilahenduse, nagu see 1920. aastatel oli. Vahetatud on sisemised aknad ja seinalaudis. Uue värvi on saanud kogu interjöör.
Väga palju on restaureeritud, alates akendest, lõpetades pinkide ja kroonlühtritega. Altarimaal on puhastatud, põrandal on uus vaip, valgustid on uued jne. Parafraseerides tuntud ütlust võib kinnitada, et kõik on uus oktoobrikuus. Ja teadmiseks – Eesti oludes erakordselt on tegu ka talvetingimustes sooja kirikuga!
Tegelikult Nõmme kirik ei olegi algselt kirikuks ehitatud. Nõmme rajajal Jälgimäe mõisnikul Nikolai von Glehnil oli plaan Nõmmel tööstust arendada, selleks ehitas ta valukuuri. See aga mitmete sekelduste tõttu käima ei läinud. Järgmine mõisnik, Nikolai poeg Manfred kinkis maatüki ja sellel seisva endise valukuuri hoone 1913. aastal kirikule. Võttis aga veel aastaid, enne kui kogudus tegelikuks omanikuks sai – alles 29. detsembril 1927 kinnitati see maatükk Rahu koguduse nimele.
Tiiu Pikkur

Nõmme Rahu kogudus
Kirik on aastast 1924 Tartu rahu mälestuskirik
Jumalateenistused pühapäeviti ja pühadel kl 10.30
Jumalateenistuste ülekanded Pereraadios ja järelkuulatavad
Koguduse teine pühakoda on Nõmme Lunastaja kirik