Uuest misjonist

Viimasel ajal on palju kasutatud sotsiaalmeedia mõistet. Vahel nimetatakse seda ka uueks meediaks, sest sellega on tulnud inimeste info tarbimise ja jagamise viisi paradigmaatiline muutus. Põhimõtteliselt on nüüdisajal igaühel olemas kõik meetodid, et olla avaliku elu tegelane, jagada enda või teiste kohta tuhandeteni jõudvat infot, avaldada arvamust ükskõik millisel teemal, olla loetud ja hinnatud haridusest või ajakirjanduslikust kogemusest sõltumata. On blogid, sotsiaalvõrgustikud, internetipõhised videokanalid. Need on igale arvutikasutajale tasuta kättesaadavad.
Selle tulemusel on seni ühiskonnas kehtinud piirid kaotanud tähenduse ning virtuaalses keskkonnas kulgevad jõujooned mõjukate ja mõjutute, autoriteetide ja tähtsusetute vahelt teisiti. Sotsiaalmeedias võib õpilane olla üle õpetajast, sulane peremehest ja kellamees piiskopist. Sõltub sellest, kui aktiivne sa oled ja kas sul on ütelda seda, mis inimestele korda läheb.
Ka kirikud on uue meedia võimalustesse järjest tõsisemalt suhtunud. Enam ei ole küsimus selles, kas peaksime kasutama Facebooki ja Twitterit, neid kõige mõjukamaid kanaleid, vaid kuidas seda teeme. Soomes on paljudes kogudustes ja piiskopkondades palgal inimesed, kelle vastutusalas on kureerida kiriku tegutsemist sotsiaalmeedias. Hiljuti suhtlesin Tampere piiskopkonna vastava ala inimesega, kes ütles, et neid motiveerib seda tegema teadmine, et inimesed, kes kirikus ei käi, hoiavad ometi kirikuga kontakti läbi taoliste võrgustike. Nad otsustasid proovida ka jumalateenistuste ülekandmisega Youtube’i kanalil ja see toimib. Inimesed, kes ka Soomes järjest harvemini kirikusse tulevad, on heal meelel valmis jälgima pooletunniseid jumalateenistusi internetis. Tegemist on hea võimalusega evangeliseerimiseks ja reevangeliseerimiseks. EELKs oleme sotsiaalmeedia teemaga tegelnud põhjalikumalt aasta algusest. Uue kirikuvalitsuse üheks prioriteediks on kasutada misjonivõimalusi, mida meedia pakub. Kuigi meie ühiskonda peetakse sekulaarseks ja inimesi kirikus harva käivateks, siis interneti vahendusel ollakse religioossetest teemadest huvitatud ja kirikuga hoitakse sidet, loetakse postitusi ja vaadatakse videoid.
Kui aastastatistikas räägime koguduseliikmetest, annetajaliikmetest ja täieõiguslikest liikmetest, siis ehk peaksime hakkama rääkima ka Facebooki ja Twitteri liikmetest ehk kui palju on neid inimesi, kes on kogudusega kontaktis sotsiaalmeedia vahendusel. Mille poolest on rohkem koguduseliige see, kelle eest vanaema liikmemaksu maksab ja kes kirikusse sattus viimati oma leeripäeval, kui see, kes iga nädal netist vaimulikke mõtisklusi loeb?
EELK Facebooki lehekülje on alates jaanuarist märkinud meeldivaks 556 inimest, mis teeb keskmiselt pisut üle 100 uue inimese kuus. Kõige populaarsem postitus on jõudnud 3800 inimeseni ja midagi uut avaldatakse üle päeva. Kindel koht on pühapäevastel ja pühadeaegsetel vaimulikel sõnumitel.
Aktiivselt on Facebookiga liitunud peapiiskop Urmas Viilma, kelle postitusi jälgib üle 800 inimese. See on ka oodatud tulemus, sest inimestele meeldib alati olla rohkem seotud teise inimese kui mõne institutsiooniga. Populaarne on Soome misjonäri Kai Lappalaise abiga toodetud kvaliteetne videomaterjal, ilma milleta ei oleks meie internetipõhine evangelisatsioon tänapäevane ja kaotaks oma mõjus. Võime öelda, et peapiiskop on oma isiku kaudu toonud kiriku tegemiste juurde üle 300 inimese. Ees ootab peapiiskopi liitumine Twitteriga, mis on Eestis küll Facebookist vähem populaarne, ent seejuures elitaarsem ja kvaliteetsem.
Kiriku kauaoodatud uus kodulehekülg peaks valmima septembriks. Ka sotsiaalmeedia ajastul on organisatsiooni kodulehekülg jätkuvalt peamine allikas kõige usaldusväärsemale infole. Õpetaja Toomas Nigola on alustanud tööd selle nimel, samuti on tema kanda kiriku tegevuse koordineerimine sotsiaalmeedias.
Kõik see on vajalik info jagamise töö, kiriku palge kujundamise töö. Ent kindlasti on see misjonitöö. Ehk võime seda nimetada uue meedia eeskujul ka uueks misjoniks. Inimesega kohtumine toimub teisiti kui seni, sõnumi edastus peab olema teisiti läbi mõeldud, vääristatuna erinevate visuaalide ja kogemust pakkuvate elementidega, et inimene saaks evangeeliumi kaudu puudutatud juba koduse arvuti taga. Siis on ta lähemal kohtumisele Jumala ja tema kirikuga ning sellele, et jõuda suurele päralejõudmisele ja tunnistada Jeesus elava Jumala Pojaks (Mt 16:16).

 

 

 

 
Tauno Toompuu,
assessor