Uued lauluraamatud Euroopa protestantlikes kirikutes

Hageri koguduse koorijuht ja EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse liige Sigrid Põld meenutab septembris Strasbourgis toimunud Euroopa protestantlike kirikute muusikute kohtumist, kus peateemaks oli Hollandi kiriku uue lauluraamatu ilmumine.

Käesoleva aasta teemaks oli uus lauluraamat kirikus, ajendatuna eelkõige sellest, et tänavu ilmus trükist uus lauluraamat Hollandi kogudustele.
Kuidas valmis ja milline on siis uus, telliskivi mõõdus, rõõmsates toonides kaantega Hollandi lauluraamat? Pieter Endedjik, vaimulik ja kirikumuusik, pidas lauluraamatu valmimise kohta huvitava loengu, mille vahele oli pikitud laule uuest raamatust ja mida meie saime «keelt väänates» kaasa laulda.

Kaante vahel 1016 laulu
Lühidalt öeldes valmis raamat, milles on 1016 laulu, viie aastaga. Selle lehed on imeõhukesed, kuid nii tugevad, et kui ühest lehest raamatut üleval hoida, siis leht ei rebene! Lauluraamatus on peale laulude – millest osa on väga lühikesed, et neid saaks kasutada ka liturgia osana – palved ja mõtisklused, samuti erinevad liturgiad, ning esimesed 150 laulu on psalmid – ja neidki on tegelikult rohkem. Nimelt on mitme psalmi tekstile tehtud palju erinevaid ilusaid meloodiaid ja nii said mõned psalmid mitme viisiga raamatusse.
Viimati anti Hollandis lauluraamat välja 1973. aastal ja uus siis täpselt nelikümmend aastat hiljem. Küll aga on vahepealsetel aastatel ilmunud kuus väiksemat kogumikku, milles nii uusi laule kui ka vanade laulude uusi seadeid.
Uue lauluraamatu ettevalmistamiseks moodustati sihtasutus. Hollandi protestantlike kirikute maastik on väga kirju: oikumeeniline-protestantlik, klassikaline-reformeeritud, evangeelne kirik jne. Lauluraamat pidi vastama kõigi ootustele ja nii otsustatigi kohe alguses, et sellest raamatust peab saama tõeline vili, mis seob kirikuid ja näitab nende ühtsust, vaatamata eripäradele.
Tööd juhtis juba mainitud Pieter Endedjik, kes koordineeris töögruppide tööd ning laulis isiklikult kõik laulud vähemalt kaks korda lõpuks läbi. Lauluraamatu koostamiseks moodustati kaheksa toimkonda, kuhu kuulusid kirikumuusikud ja vaimulikud.
Üks töörühm tegeles psalmide viiside valimisega, teine kaalus, milliseid laule vanast lauluraamatust üle võtta (kokku võeti üle 60% lauludest), kolmas töörühm tegeles teiste maade lauluraamatute ja laulikute läbilaulmisega, et leida uusi laule, neljas valis laste- ja noortelaule, viies otsis sobivaid palveid ja mõtisklusi jne.
Pieter väitis, et kõige üldistavamalt võib öelda, et lauluraamatul on anglikaani kiriku mõjud ja see oli ka taotluslik: osade laulude seaded telliti spetsiaalselt Inglismaalt ning mitmed laulud on pärit Šoti saarelt Iona kommuunist.
Lauluraamat on olnud kasutusel alles mõned kuud, seega puudus veel põhjalik tagasiside kogudustelt, küll aga on tegemisel juba neljas trükk ning 200 000 eksemplari kogudustele müüdud. Koos lauluraamatuga anti välja koorinoodid ehk siis enamikule lauludele on tehtud ka kooriseaded.

Harjuda uue liturgiaga
Ungaris ilmus uus lauluraamat 2007, eelmine oli 1982. aastast. Uue lauluraamatu suurimat rolli nähakse selles, et see aitab kogudusel harjuda uue liturgiaga, mis samuti 2007 kasutusele võeti. Eelmine lauluraamat oli rohkem laulmiseks, nüüdses on olulisel kohal liturgia, aga ka palved ja teised vaimulikud tekstid.
Ka ungarlaste lauluraamatus on koht Genfi psalmidel, neid on selles 22. Nad ise nimetavad oma uut raamatut vanaks traditsiooniks uues kuues. Ehk siis väga palju ei ole soovitud traditsioonilist stiili muuta ja pilti kirjuks ajada. Pigem on panustatud sellele, et lauluraamatust leitaks peale koraalide ka liturgilised vormid ja palved.
Kui hollandlased ja ungarlased on oma uue lauluraamatu juba saanud, siis mitmed teised riigid alles tegelevad selle väljaandmisega. Nii kuulsime Läti kirikumuusiku Ilze Sprance ettekannet Läti luterliku kiriku uue lauluraamatu koostamisest. Eelmine anti välja 1992. aastal välislätlaste toel.
Uut ette valmistades otsitakse võimalikult palju erineva stiiliga laule, et oleks piisavalt laule kirikuaasta erinevate pühade jaoks, eri vanuses inimeste jaoks jne. Palju pööratakse tähelepanu laulu algsele variandile, et n-ö minna tagasi algse meloodia rütmi juurde ja ära unustada vahepeal endale sobivaks mugandatud rütm. See kehtib eelkõige traditsiooniliste koraalide kohta, mida soovitakse kindlasti ka uude raamatusse koondada.

Vanad traditsioonid aus
Neljas riik, kes tutvustas oma lauluraamatu lugu, oli Tšehhi. Nende uus lauluraamat peaks ilmuma 2018. aastal. Praegu kasutuses olev pärineb aastast 1979. Selles lauluraamatus on kõik 150 psalmi Genfi psaltrist tõlgituna olemas, kuid neid pole kogudustes eriti lauldud.
Seega plaanitakse uude lauluraamatusse võtta vaid osa Genfi psaltrist ning kindlasti lisada liturgia ja liturgilised laulud, mis eelmisest täielikult puudusid. Väga oluliseks peetakse vanade traditsioonide edasikandumist ning seega jäetakse sisse palju n-ö vanu ja tuntud koraale, et need ka nooremale generatsioonile võõraks ei jääks.
Lauluraamatu ilmestamiseks valitakse ja otsitakse uusi, oma heliloojate meloodiaid, aga vaadatakse ka piiri taha. Päevakorral on teema, kas kirikulaul peab olema alati oreli saatega. Ehk võiks kasutusele võtta ka mõne teise saatepilli: kitarri, klaveri või suisa bändi. Huvitav oli kuulda sedagi, et plaanis on võtta lauluraamatusse laule ka erinevates dialektides.
Lauluraamatu ettevalmistamisega on tegeldud juba pea kakskümmend aastat. Järjepidevalt tehakse koolitusi ja seminare kirikumuusikutele, kus tutvustatakse uusi laule, aga käiakse ka kogudustes lauluõhtuid läbi viimas, et inimesed harjuksid uute laulude ning liturgiliste uuendustega, mis viiakse sisse koos uue lauluraamatu ilmumisega.

Eesti keel kui esperanto
Kuulates neid ettekandeid, millest selgus, et ettevalmistusi lauluraamatu ilmumiseks on tehtud viis kuni kakskümmend aastat, tekkis küsimus, kas poleks aeg ja vajadus ka Eestis hakata mõtlema uue lauluraamatu peale.
Kaks päeva täis huvitavaid, infost pakatavaid loenguid koos laulmisega erinevates keeltes, mis kohati nägid kirjapildis hullemad välja kui lauldes, möödusid kiiresti. Sekka loengutele laulsime prantsuskeelseid uusi laule ning minul oli võimalus tutvustada uusi koraaliseadeid, mis EELK Kirikumuusika Liit hiljuti üllitas.
Eesti koraaliseaded võeti vastu ovatsioonidega. Vaatamata sellele, et enamikule osalejatest oli eesti keel kui esperanto, õnnestus laulmine kenasti ning kiideti tuttavate meloodiate geniaalset lahendust. Eriti meeldis neile Rein Kalmuse laulu «Tähtede taga» seade segakoorile ning Mart Jaansoni «Oh anna tuhat keelt Sa mulle» noortekoorile.
Sel aastal sai Euroopa Protestantlike Kirikumuusikute Ühendus ka uue, järjekorras seitsmenda presidendi, kelleks on Hans Christian Hein Taanist. Senine president Reinoud G. Egberts Hollandist oli olnud selles ametis kümme aastat.
Emotsioonid ja osadus, mis lühikese nädalalõpuga tekib 13 erinevast riigist tulnud kirikumuusikute vahel, on kirjeldamatu. Sügisest kohtumist oodatakse, sest siis nähakse vanu tuttavaid, kuid ka uustulnukad võetakse alati rõõmsalt omaks.
Olen osalenud nendel üritustel seitsmel korral viimase 11 aasta jooksul. Need kohtumised on avardanud maailma, andnud palju väga olulisi kontakte, alati vahetatakse noote, festivalide ja teiste ürituste infot jne. Nüüdki on loota, et ehk osaleb 2015. aasta vaimulikul laulupeol Tartus kusagilt Euroopast mitu koori, kes ei karda eesti keeles laulda.
Aga enne veel kohtutakse 2014. aasta sügisel Rumeenias Sibius.
Sigrid Põld

Kiriku lauluraamat
Ajalooliselt olulisim trükis, mis on olnud eestlastele emakeelsena kättesaadav.
Esimene eestikeelne lauluraamat ilmus Heinrich Stahli väljaandena 1637. a.
Eelmine, «Uus lauluraamat» anti välja 1899. a.
Praegune, «Kiriku laulu- ja palveraamat» (KLPR), mis on 9. versioon, ilmus 1992. a.
KLPR sisaldab 484 laulu ja on varustatud nootidega.
Aja jooksul on lisandunud uusi laule, protsess jätkub.