Uued arusaamad ja meetodid

Inimesed sünnivad siia ilma kõik ühtmoodi, ent osa neist saab oma kasvatuse, huvide ja arusaamade tõttu suisa ajalugu muutva rolli. Möödunud nädal andis taas suurepärase võimaluse tänulik olla ja võib-olla mõneski peres oli laual ka tort. Mitte küll selleks, et tähistada Bengt Gottfried Forseliuse (1660–1688) surma-aastapäeva, vaid taassünnipäeva, milleks andis põhjuse Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine ENSV Ülemnõukogu poolt.
Aga ehk mõeldi Forseliusele mõneski meie koolis. Tema rahvakoolmeistrite seminari asutamisest 1684 toona veel Tartu külje all asunud Piiskopimõisas möödub sel aastal 335 aastat. Eks tõi nii poolsada aastat varem asutatud Academia Gustaviana kui ka seminar inimeste arusaamadesse muutusi. Kui maarahva seas toimusid muutused pikema aja jooksul, siis ometi olid need määrava tähtsusega. Ja need annavad põhjust tähistada pooleteise nädala pärast eestikeelse kõrghariduse sajandat sünnipäeva. Selle juubeli tähistamiseks materjale lugedes jäi ikka ja jälle silma, et kooli juhtimiseks ja noorte õpetamiseks tuli leida uusi meetodeid.
„Meie üliõpilased teevad hoolega tööd. Võrreldes tähelepanekutega teistest maadest, peab tunnistama, et ka edasijõudmisega võib rahul olla. Kümne aasta jooksul on normaalseks töötamiseks sagedasti olnud ka takistusi ruumide või sisseseadete puudulikkuse näol, aga sellest on üliõpilased üle saanud hea tahtmise abil.
Selle kõige tagajärjel võime ütelda, et Tartu ülikool võib seista julgelt omal kohal kõrgema õppeasutisena ja mitte mingi aseainena,“ kirjutas 1. detsembri 1929 Postimehes Henrik Koppel, kelle vabariigi valitsus oli veebruaris 1920 nimetanud rahvusülikooli esimeseks rektoriks.
Just tänu kooliharidusele oleme püsima jäänud ja võisime 1988 deklareerida oma suveräänsust ning taastada iseseisvuse.
Oleme ajaloo jooksul pidanud korduvalt läbi tegema olulisi muutusi ja tundub, et oleme taas muutuste teel. Missugused need muutused on ja kuhu välja viivad, on meil teadmata. Võime vaid loota, et kaalutletult toimides, kõiki osapooli ära kuulates ja kainet mõistust säilitades saame ka järgmisi juubeleid tähistada ning meenutada hea sõnaga meie kultuuri ja iseolemist mõjutanud inimesi.
Rita Puidet