Uudiseid praostkondadest

Viru praostkond

Tähistati Narva suurkiriku tähtpäeva
Mai viimasel pühapäeval tähistas Narva Maarja kogudus pidulikult Aleksandri kiriku 135. aastapäeva.
Jumalateenistusel teenisid hooldajaõpetaja Urmas Karileet, abiõpetajad Oleg Sevastjanov ja Vladimir Batuhtin, aga ka hiljuti vaimuliku ordinatsiooni saanud kirikuvanem Aleksandr Menšugin, Peterburis ja Ingerimaal tegutsev SLEY misjonär Pasi Hujanen. Aleksandr lõpetas Peterburis vaimuliku seminari ja valmistub teenima minema Jaroslavli saksa luteri kogudust.
Kuna koguduses tegutseb ka soome- ja venekeelne osakogudus, oli jumalateenistuski mitmekeelne. Jutlustas emeriitõpetaja Villu Jürjo ja tema jutlus tõlgiti vene keelde.
Osa palveid esitati aga soome keeles. Orelil saatis teenistust koguduse organist Tatjana Belan, aga ühe osa mängis ka Tuuliki Jürjo. Kui jumalateenistus peeti tornisaalis, mis rahvast täis sai, siis teenistuse järel mindi suurde kirikusaali.
Põhjust selleks andis koguduse heategija Heiti Hääle tehtud suur kingitus – pühitsemist ootas uhiuus digiorel Johannus 350, mis jõudis kohale loetud päevad enne aastapäeva.
Nii et juba varakult aastapäeval osalemiseks kutse saanud Tuuliki Jürjole tuli pea viimasel hetkel üllatusena, et Narvas tuleb ka väike kontsert anda.
Tuuliki sõnul on tegu meie kirikute ainukese kolme manuaaliga digioreliga. Kiriku võimendussüsteemi ühendatuna kõlas pill suures kirikus tõesti võimsalt.
Orel paikneb ühes külglöövis, kus on eemaldatud rõdu ja lagi on krohvitud. Uus orel annab kirikule, kogudusele ja linnarahvale juurde uusi võimalusi kiriku- ja kultuurielu elavdamiseks. nautida saab ka videoinstallatsiooni, mida peatselt pidavat uuendatama.
Kuna praegu on suure saali kasutamise päästeamet keelanud, saab videoinstallatsiooni vaadata torni ja suure saali vahelisest aatriumist.

Tartu praostkond

Kogudus valmistub tähtpäevaks
Palamuse esmamainimisest möödub peatselt 785 aastat.
Tartu praostkonna üks vanemaid kirikuid asub Palamusel, jumalakoda on pühitsetud pühale Bartholomeusele. See on ka ainuke temale pühendatud kirik Eestis. Esimesed teated kivikirikust pärinevad 13. sajandist ja sealsest preestrist 1234. aastast. Seda märgitakse paavst Gregorius IX kirjas, mis väidetavalt on Vatikani arhiivis säilinud.
Aastapäeva tähistatakse jumalateenistuse, palvuse ja kahe kontserdiga kokku kolmel päeval: lisaks pärtlipäevale ka pärtlipäeva eel ja järel ehk augusti 4. nädalavahetusel.
Külla oodatakse peapiiskop Urmas Viilmat, sõpru Kaarina ja Ikaaliste kogudustest Soomest ning Saksamaalt Gardingist. Külalistel on ka hea võimalus tutvuda remonditud vana koolimajaga ja eelmisel sügisel uksed avanud külastuskeskusega.
Täpne pidustuste kava ilmub edaspidi, nagu jooksvalt anname ka teateid kirikus korraldatavate kontsertide kohta.