Usuvabadus on Eestis tagatud

Eesti Kirikute Nõukogu aasta esimesel töökoosolekul tutvustati uuringut «Usuvabadus Eestis 2013».

Uuring valmis eelmisel aastal Inimõiguste Instituudi ja Turu-uuringute ASi koostööna ning selle esmatutvustus oli Inimõiguste Instituudi aastakonverentsil 10. detsembril. Uuringut tutvustasid kirikute esindajatele Turu-uuringute poolne projektijuht Karin Reivart ja Inimõiguste Instituudi aseesimees Erik Salumäe. Kohal viibisid ka justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi esindajad.
Uuringu käigus küsitleti omnibus-uuringu raames 1000 vastajat. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada elanike hinnang usuvabadusele ja informeeritusele, suhtumine usundiõpetusse üldhariduskoolis ning soov teada saada, millist usku või religiooni peetakse omaks.
Küsimusele, kas Eestis on teie arvates olemas riigikirik, vastas 18% jaatavalt, 28% ei osanud küsimusele vastata ja 53% teadis õigesti vastata, et riigikirikut ei ole. Neil, kes arvasid Eestis riigikiriku olevat, paluti täpsustada, millist kirikut nad peavad riigikirikuks. Valdavalt pakuti selleks luteri kirikut (68%), aga mindi ka üsna konkreetseks ja nimetati Jaani ja Kaarli kirikut.
64% küsitletutest nõustus väitega, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused, kuid samal ajal leidis 54% vastanutest, et Eesti ühiskond peaks lähtuma eelkõige kristlikest väärtustest.
Uuring koosneb neljast osast: elanikkonna uuringust, intervjuudest ekspertidega, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide hinnangust usuvabaduse olukorrale Eestis ning ettepanekutest ja soovitustest riigiasutustele.
Kommenteerides riigiasutustele tehtud ettepanekuid, ütles siseministeeriumi osakonnajuhataja Ilmo Au, et ükski uuringus sisalduv ettepanek ei ole koguduste eksisteerimisel eluliseks takistuseks, mis ei tähenda aga seda, et nendega ei peaks tegelema.
Kiriku ja koguduse kui juriidilise isiku staatust kommenteerides ütles ta: «On osa usulisi ühendusi, kelle haldusvõimekus on väga väike, nad ei suuda korraldada aastaaruande vormistamist ega esitamist. Juriidilisel isikul ei ole ainult õigused, vaid on ka kohustused, mis tuleb riigi ees täita.» Ning soovitas, et ka vaimulikele võiks anda raamatupidamislikku täiendharidust, ka IT-alast, et oleks vähem probleeme aruannete esitamisel.
Uuringu läbiviijad kinnitavad kokkuvõttes tulemustele tuginedes, et usuvabadus Eestis on hästi tagatud. Usuvabaduse uuringu tulemused on kättesaadavad Inimõiguste Instituudi kodulehel aadressil http://www.eihr.ee/usuvabaduse-uuring/.
Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek toimus Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse koguduse hubastes ruumides Jüri Vilmsi tänavas. Koosolekut juhatas president Andres Põder. Kinnitati 2014. aasta eelarve, arutati selle aasta oikumeeniliste projektide väljakuulutamist ning EKNi asutamise 25. aastapäeva tähistamist nii Tallinnas (16. veebruaril) kui ka Kuremäel (18. veebruaril). Osa võttis ka armeenia kiriku Riias resideeriv vaimulik preester Hosrov.
Sirje Semm