Usuteaduse Instituut – 60. Kirikumuusika osakonnast saadakse julgust ja teadmisi

Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonnas on käesoleval poolaastal tavalisest rohkem tegemist: lisaks protsessõppele on kavas kolm täiendkoolituse kursust.

Eestisse tuleb kevadel kaks õppejõudu Saksamaalt, kes annavad meistrikursusi Usuteaduse Instituudis (UI). 2.–4. märtsini annab improvisatsioonikoolitust Martin Zingerling, mais Buxtehude orelimuusika spetsialist Ansgar Schlei. Mõlema väljapaistva organisti siiatulekut toetavad Hannoveri piiskopkond, Saksa Kirikumuusikaliit ning õppejõud ise.

Oma tegijad populaarsed

Osakond paneb suurt rõhku täiendkoolitustele. Möödunud sügisel said klaverisaate kujundamise kursusel kõik osalejad praktilise kogemuse, koolituse viis läbi Tallinna muusikakooli õppejõud Hain Hõlpus.

Veebruaris annab hääleseade täiendkoolitust muusikaakadeemia lektor Marje Tralla, keda UI tudengid väga hindavad. 10. veebruaril toimuva kursuse pealkiri on pikk ja põnev: «Laulmine ja kõne – inimese loomulik ja ürgne eneseväljendamise vajadus. Hääleseade – sekkumine või abi?». Sellele kursusele ootavad korraldajad osalema lisaks muusikutele ka pastoreid. Marje Tralla suunab kursuslasi leidma loomulikku hääletekitamise tunnetust ja on kindlasti abiks neile, kes oma töös on kõne ja laulmisega tihedalt seotud.

Kõikidele kirikus töötavatele organistidele on kahtlemata kasulik osaleda M. Zingerlingi koraaliimprovisatsiooni kursusel. «Improvisatsioon on õpitav,» tõdes UI kirikumuusika osakonna juhataja Tiia Tenno, «koolitusel saab juurde teadmisi ning julgustust ka lihtsate vahenditega koraalidele eelmänge luua.» Ansgar Schlei näol on tegemist organistiga, kes on erudeeritud ja  eriti pühendunud Buxtehude ja tolle aja muusika uurimisele.

Esimesed viis aastat

Kirikumuusika osakonna on praeguseks lõpetanud seitse D-kategooria kursuslast, neist kolm õpib edasi C-kursusel, Külli Erikson aga muusikaakadeemias kirikumuusika erialal.  Praegu õpib koolis kokku kuus kirikumuusikut.

«Kõik õppurid tulevad väljastpoolt Tallinnat,» ütles Tiia Tenno. Osakond oma praegusel kujul taastati 2001. aastal, kuid õppevormina kasutatakse juba Kirikumuusikakooli päevil välja kujunenud ning ka eelnevalt toiminud sessioonõppe süsteemi, kus kord kuus nelja päeva jooksu toimub tihe õppetöö: loengud ja individuaaltunnid. Sessioonidevahelisel ajal teevad õpilased iseseisvat tööd.

Õppejõudude kaader on koolis tasemel: koorijuhtimist õpetavad Tartu vaimuliku üldlaulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson ja suurte kogemustega kirikumuusik, Tallinna Kaarli koguduse organist-koorijuht  Marika Kahar. Improvisatsiooni õpetab meie paremaid organiste Toomas Trass, laulmist Marje Tralla, solfedžot Urve Pihlak, klaverit Hille Poroson, orelit kirikumuusika osakonna juhataja assistent Kadri Ploompuu.

Möödunud kevadeni õpetas UIs ka orelikorüfee Rolf Uusväli. Uute õppejõududena tegutsevad noored muusikud Ott Indermitte (harmoonia), Hain Hõlpus (klaverisaade) ning Liisi Laanemets (muusika ajalugu, vormianalüüs). Liturgilist laulmist ja hümnoloogiat õpetab suurte kogemuste ja teadmistega Ene Salumäe, kes muusikutest ja teoloogidest sellel sügisel UI koori formeeris.

Koor teenib kaasa igal sessioonil toimuvatel jumalateenistustel, mis on seetõttu muutunud liturgiliselt ja muusikaliselt rikkamateks.

Otsimine innustab

«Õpilased on nagu üks pere,» kiitis Tiia Tenno kirikumuusikute omavahelist head läbisaamist. «Sõpruskonnana saavad nad üksteist toetada,» arvas ta.

Õpilase kiireks arenguks on vaja palju harjutada. Kahtlemata on vaja ka raha, sest õppetöö on tasuline. «Seni on peaaegu kõigil õppijatel õnnestunud saada oma kodu- või sõpruskogudusega kokkuleppele,» märkis ta. Mõnel maksab õpingud kinni isegi omavalitsus. Tänu sakslaste toetusele on õppemaks võrreldes ühe õppekoha tegeliku maksumusega soodne – 6000 krooni aastas.

Õpilastel ei ole alati lihtne põhitöö kõrvalt kooli õppima  asuda, selleks on vaja suurt sisemist kutsumust. Siiski leidub selliseid inimesi. Samas on väiksematel kogudustel raske organisti leida. Hiiumaa on heaks näiteks, kus kohalik õpetaja otsis kohalike seast inimest, kes oleks võimeline jumalateenistustel orelit mängima.

Siiri Rüütelmaa, kellel on neli klassi muusikakooli haridust, mängib praegu igal pühapäeval kolmel teenistusel. Sellest sügisest täiendab igapäevaselt ämmaemandajana töötav Siiri end UI kirikumuusika osakonnas. «Kohapealsest kultuurikihist tuleb selliseid inimesi otsida,» julgustab  Kadri Ploompuu pastoreid endale kaastöötajaid leidma.

Traditsioonid ja muutused

Igal aastal korraldatakse õpilastele üks nn orelireis. Eelmisel aastal külastati Pärnu- ja Viljandimaad ning uuriti kuue oreli siseelu. Varem on käidud ka Soomes. Reisid on alati olnud väga lõbusad ning liitnud õpilasi ja õpetajaid.

Iga sessiooni lõpus saadakse kokku ja räägitakse oma muredest ja rõõmudest. Paaril korral aastas korraldatakse ühine kontsert. Selle aasta UI jõulupeoks valmistasid osakonna õppejõud põnevate seadetega jõulukoraalidest väikese eeskava, kuhu kaasati ka õpilased.

Koostöö

Sel sügisel sõlmis UI koostöölepingu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga, mis annab võimaluse vastastikku loenguid külastada.

Tihedat koostööd tehakse endiselt sakslastega, nii näiteks kinkis aasta tagasi Eestit tihedalt külastav kantor Jürgen Frielinghaus koolile digitaalklaveri. Meie kirikumuusikute õpinguid toetavad Põhja-Elbe kirik, Saksa kirikukooride ühendus ja Saksa kirikumuusikaliit.

«Nende organisatsioonide toetus on kirikumuusika osakonnale väga oluline ja me oleme neile erakordselt tänulikud,» ütles Tiia Tenno.

Kirikumuusika osakond loodab, et algaval aastal õpilastel õppetöös kõik hästi korda läheb ja osakonna poolt korraldatavad kursused pakuvad inimestele huvi ja rõõmu.

Kristel Neitsov