Usuisa mõtted ärgitavad mõtlema

Martin Lutheri seisukohad kõnetavad ka tänapäeva inimest, on veendunud need Tartu Ülikooli-Jaani koguduse liikmed, kes reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamiseks kogunevad kord nädalas usuisa mõtete üle mõtisklemiseks.

Ülikooli-Jaani koguduse juhatuse liige Kalev Tarkpea tunnistab, et küsimusele, kuidas tähistada oma koguduses reformatsiooni teema-aastat, polnud raske vastust leida. „Lutheri õhtuid“ asuti korraldama austusest koguduse unustamatu õpetaja Urmas Petti (1965–2016) vastu, kes oli tegev Lutheri koguteose koostamisel, toimetamisel ja avaldamisel (Martin Luther „Valitud tööd“, Ilmamaa, 2012).
„On ju paljudel meist olemas selle teose eksemplar, mis on varustatud Urmas Petti omakäelise pühendusega,“ nimetab ta.
Tekkis mõte kasutada lugemisringi formaati, kus enne igat kohtumist võtavad rühma liikmed kohustuse lugeda ja töötada mõttega läbi kokkulepitud tekstikatke Lutheri kogutud teostest. „Nagu iga lugemisring kohustab see lugema seda, mida kõik tahavad lugeda, aga milleks ei leia muidu ehk aega,“ kiidab Tiina-Erika Frieden­thal oma koguduses algatatud tava.
Tema sõnul vajab sellises raskuses tekst lugemisjärgset arutlemist, mida just „Lutheri õhtud“ pakuvad. „Ühine lugemine loob ka osadust – lugejate endi vahel, autoriga, teiste lugejatega –, antud juhul kogu luterliku kirikuga,“ viitab teoloogist koguduseliige osaduslikule vaatenurgale.
Tiina-Erika Friedenthali kinnitusel on Lutheri lugemine väga inspireeriv. Ta selgitab, et igal kohtumisel on arutatud ajaloolist tausta ning paigutatud usuisa tõstatatud teema või küsimus tänapäeva konteksti. „Kõik saavad uusi teadmisi nii Lutheri aja kui ka nüüdisaegse kiriku kohta, iga tekstiga on tekkinud huvitavaid seoseid tänaste küsimustega,“ toob Tiina-Erika näite.
Iga õhtu sisu aitavad kujundada inimesed, kes konkreetsel korral kohal on. Kui on ülekaalus pastorid, kaldub jutt rohkem kiriku praktilistele küsimustele, kui mitteteoloogid, võtab diskussioon jälle teistsuguse iseloomu. „Hästi palju on abi Meelis Friedenthalist, kes on ka ise Martin Lutherit tõlkinud ja oskab teoloogina teemat avada,“ rõhutab koguduse õpetaja Triin Käpp. Ka Kalev Tarkpea toonitab teoloogidest abikaasade Tiina-Erika ja Meelis Frieden­thali sisulist panust.
„Väga väärtuslik on sünergia, mis tekib loetu ühisel läbiarutamisel. Igaüks leidis teksti varasemal läbilugemisel midagi, mis just teda eriliselt kõnetas. Ühise diskussiooni käigus omandas leitud tekstilõik hoopis uue ja huvitava tähenduse ka kõigi ülejäänud osalejate jaoks,“ kommenteerib Tarkpea õhtute olemust.
„Osavõtt on väike, aga tubli, see tähendab keskmiselt nii viis inimest õhtul,“ kommenteerib õp Triin Käpp „Lutheri õhtuid“. Tema sõnul aitab kammerlik seltskond aga sellele kaasa, et iga kohaletulnu saab sõna endale soovitud määral. Iga mõte on oluline, näibki olevat nende õhtute motoks, mille sügavam sisu on kutsuda koguduseliikmeid lugema Martin Lutherit.
„Jõudsime järeldusele, et Martin Luther on tänases päevas väga aktuaalne ja kõnetas meid kõiki paljudes tänases hetkes üleskerkinud teemades,“ kinnitab õp Käpp, selgitades, et pühade ajal oli „Lutheri õhtutes“ väike paus, aga uuel aastal jätkatakse taas.
Need on avatud kõigile huvilistele, ka teiste koguduste liikmetele või ka neile, kes üldse koguduseliikmed pole. Kui uuritud on peatükke „Läkitus Liivimaa kristlastele“, „Abieluasjust“ ja „Kiriku Paabeli vangipõlvest“, siis sel aastal võetakse fookusesse „Traktaat kristlase vabadusest“.
Liina Raudvassar