Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Usu- ja veendumusvabaduse kaitseks

/ Autor: / Rubriik: Juhtkiri / Number:  /

Pidage meeles vange, nagu te oleksite kaasvangid, ja kurja kannatajaid, sest ka teie olete alles maises ihus.                        (Hb 13:3)

Apostel Paulus tuletab meile oma kirjas heebrealastele meelde, et selles ajalikus maailmas ei ole keegi lõplikult kaitstud kurja eest. Eesti vanasõnagi tõdeb: „Sandikepi, kerjakoti ja vangileiva eest ei ole keegi kaitstud.“ Igal aastal viibib trellide taga üle paari tuhande meie kaasmaalase ja pisut siin elavaid võõramaalasi ka. Kindlasti ei ole vangimaja inimese jaoks loomulik elukeskkond.

Vangistus kui elu piirsituatsioon suunab inimese meeled endasse süüvima, et mõista iseennast ja oma tegusid, millega kaasnevad ka küsimused süüst, andestusest ja lunastusest. Just nende küsimuste puhul on vajalik väline abi, mida vanglas saab pakkuda kaplan, kes on abiks iseenese ja oma tegude mõistmisel ning vaimsete ja sotsiaalsete oskuste muutmisel.

Vangide vaimuliku hoolekande juured ulatuvad tagasi algkiriku aegadesse. Mõiste kaplan tuleneb prantsuskeelsest sõnast chappelle, mis tähendab mantlit või katet ja pärineb legendist pühast Martinist. Rooma kaardiväe nekrutina nägi ta ühel ööl külmetavat kerjust ja tal hakkas kerjusest kahju. Ta rebis oma mantli (chappelle`i) pooleks ja andis ühe poole kerjusele. Järgneval ööl ilmus talle unes Jeesus Kristus, kellel oli ümber see pool mantlist, mille ta oli ära andnud. Martinist sai kristlane, ta keeldus sõdimast ja pandi vangi. Hilisem Toursi piiskop püha Martin on kõigi kaplanite kaitsepühak. 4. sajandil kutsuti kaplaneid ladinakeelse sõnaga cappellani, kuna nad kandsid riietusena seljas püha Martini kuulsat poolkuube. 

Eesti Vabariigis pöördus kohtuminister Rudolf Gabrel 11. märtsil 1924 maakonnavalitsuste, linnavalitsuste ja vanglate ülemate ning kuraatorite poole üleskutsega asutada vangide hoolekande seltse. Ministri ringkirjast sai Eesti Vabariigis alguse organiseeritud usuline töö vanglas.

Usu- ja veendumusvabadust kaitsevad tänases Eestis põhiseaduse paragrahvid 40 ja 41. Et vangistus piirab inimese usuvabadust, siis on usuvabaduse tagamiseks kinnipidamisasutustes ellu kutsutud vanglakaplanaat, kus teenivad koos erinevate kristlike konfessioonide vaimulikud, mis tagab kinnipeetavate usutunnistuse järgse religioosse teenimise. Kaplani ametikoht eeldab nii vaimulikuks kui riigiametnikuks olemist – ühelt pool on ta oma kiriku poolt lähetatud ning osa kiriku struktuurist, teisalt aga osa vanglateenistusest. Kaplanitel tuleb vanglates tagada ka religioonideülene usuline teenimine selleks, et rahuldada Eestis suhteliselt väikesearvuliselt esindatud religioonide, nagu näiteks budism ja islam, järgijate usulisi vajadusi. 

Umbes 30% kinnipeetavatest on ennast usuliselt määratlenud. Neist kõige rohkem on õigeusklikke ja luterlasi. Ülejäänud on nelipühilased, baptistid, metodistid, adventistid, moslemid, budistid, Jehoova tunnistajad ja muude uskkondade järgijad. Vanglate kaplanaat on suurim tegevkaplanaat väga intensiivse ja rohke usulise tegevusega. Eesti vanglates teenib hetkel 15 kaplanit. Kaplanite töö statistika järgi toimus 2022. aastal vanglates 5439 hingehoidlikku vestlust, 895 jumalateenistust ja palvust, 352 usuõpetuse ja piiblitundi ning ristimisi oli 32. 

Vaimulik avalikus teenistuses ei anna mitte ainult pastoraalset hingehoidu, vaid on suuteline tagama ka esmase psühholoogilise nõustamise ning kaplanitel on oluline roll taasühiskonnastamise protsessides. Kaplanaadis teenivate vaimulike motivatsioon on kõrge ning nad on tõestanud vaimuliku vajalikkust kriisiolukorda sattunud kaasinimeste aitamisel.

Kartaago piiskopilt Cyprianuselt (u 200–258) on pärit palveread: Kõige armulikum Isa, õnnista oma erilise hoolega kõiki vanglaid ja varjupaiku. Vaata kaastundega nende peale, kes seal on. Anna neile tõelist meeleparandust ja kindlust nende heades otsustes. Anna oma Püha Vaimu neile, kes on neid õpetamas ja juhtimas. Las nad töötavad Sinu armastusega, suure alandlikkusega ja eesmärgikindlusega, südamepuhtuse ja eluga ning tõelise igatsusega Sinu kirkuse järele ning hingede päästmise järele. Aamen.

 

 

 

 

Tarmo Linnas,

vanglate peakaplani kt