Uskumatud unistused saavad teoks
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Jutlus / Number: 29. detsember 2004 Nr 52 /
Kui nüüd tähetargad olid lahkunud, vaata, siis ilmus Issanda ingel Joosepile unenäos ja ütles: «Tõuse, võta kaasa laps ja tema ema ning põgene Egiptusesse ja jää sinna, kuni ma sind käsin, sest Heroodes tahab lapse üles otsida ja hukata!» Siis Joosep tõusis, võttis lapse ja tema ema ning põgenes öösel Egiptusesse. Ja ta oli seal Heroodese surmani, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti suu kaudu: «Ma olen kutsunud oma Poja Egiptusest.» Kui nüüd Heroodes nägi, et tähetargad on teda petnud, raevutses ta väga ning laskis tappa Petlemmas ja selle piirkonnas kõik poeglapsed, kaheaastased ja nooremad, arvestades seda aega, mille ta oli tähetarkadelt täpselt välja uurinud. Siis läks täide, mida on räägitud prohvet Jeremija kaudu: «Raamas kuuldakse häält,
nutmist ja kaebamist on palju.
Raahel nutab oma lapsi
ega lase ennast lohutada,
sest neid ei ole enam.»
Kui nüüd Heroodes oli surnud, vaata, siis ilmus Issanda ingel Egiptuses viibivale Joosepile unenäos ja ütles: «Tõuse üles, võta laps ja tema ema ning mine Iisraelimaale, sest need, kes püüdsid last tappa, on surnud!» Siis ta tõusis, võttis lapse ja tema ema ning tuli Iisraelimaale. Kuulnud aga, et Arhelaos on kuningaks Juudamaal oma isa Heroodese järel, kartis Joosep sinna minna. Teda hoiatati unenäos, et neil tuleb varjuda Galileas, ning ta tuli ja asus elama külla, mida kutsutakse Naatsaretiks, et läheks täide, mida on räägitud prohvetite kaudu, et teda hüütakse Naatsaretlaseks.
Mt 2:13-18(19-23)
Jõulusündmuse tundemosaiik on värvikirev. Selle tonaalsus ulatub rõõmu väljendavaist au- ja kiituselauludest kurbade kaebelauludeni. Selles sündmuses on püsivat rahu ja rahutut põgenemist, ohtrat sünnirõõmu ja killuke surmaöödki, vaevavat viletsust ja juubeldavat rikkust, armastust ja vägivalda.
Valgust ja varju on selles süüta laste looski. See on lugu südametust maailmast, mille keskele sünnib Jumala Poeg. See on lugu julmast isevalitsejast Heroodesest, kes laseb hukata kõik Jeesusega ühel päeval sündinud poisslapsed. See pole vaid eilsete, vaid ka tänaste võimurite lugu, kes konkurendi- ja konkurentsikartuses on valmis meeletusteks.
See on ka riigialamate lugu. Lugu pimekuulekatest palgasõduritest, kes raha eest on valmis müüma kõik, oma tõekspidamised ja usu. Lugu süüdimatust käsutäitjast, kel varuks petlik eneseõigustuse loor – mina pole süüdi. Kas süüdi on üksnes julmad Heroodesed, kes ebainimlikke käske jagavad, või kannavad kaassüüd ka need, kes süüdimatult käske täidavad?
See on süüta laste lugu. Paljud süütud lapsed on hukkunud. Paljud hukkuvad, enne kui nad selle maailma valgustki näevad. Paljud lapsed unustatakse ja hüljatakse. Paljud põgenevad ise, mitte kurja valitseja, vaid oma isa ja ema eest. Paljude rahvaste lapsed on oma kodudest pagendatud. Paljudele jääb «rahu maa peal inimestest hea meel» vaid unistuseks.
Ometigi on Dante Aligieri kord öelnud: selles maailmas on kolm asja, mis kaotsi läinud paradiisist alles on jäänud: need on lilled, taevatähed ja lapsed.
See on Joosepi lugu. Ühe isa lugu. Vaikiva mehe lugu. Lugu mehest, kes inglihäält kuuldes tegutseb. Armastuse ja usalduse lugu. Joosepi usukuulekuse lugu. Aga see on ka unenägude ja unistuste täitumise lugu.
On’s unenäod üksnes mälupildid möödunud elust või «magame me täna nõnda kiiresti», et ei jõua undki näha? Ja meie unistused, on’s need seebimullide sarnased, mis on nii ilusad mõtelda, kuid millegipärast elu tegelikkuses nii kergesti purunevad? Igaüks näeb und ja igaüks on kogenud seda, kuidas unenäod täituvad. Kuidas uskumatunagi näivad unistused on saanud teoks.
Aga mis saaks elust siis, kui me pühenduksimegi vaid sellele, mis silma ees, elutegelikkusele, ega söandakski mõtelda sellele, mis kauge silmapiiri taga. Kui me pettumisi kartes ei julgekski enam unistada.
Issanda ingel ilmus Joosepile unenäos ja ta järgib seda.
Olgem julged unistama. Unistama Jumalast ja Tema taevasest kuningriigist. Püüdkem elada oma elu nii, nagu oleme seda kord unistanud. Unistagem. Helged unistused lähtuvad ju Jumalast. Unistagem, et algav Issanda aasta 2005 võiks tulla helgem. Ja tundkem alanud aastal rõõmu lilledest, taevatähtedest ja lastest. Ja unistagem sellest, et Jumala rahu valitseks kord maal ja inimestest oleks hea meel. Jõulusündmusega on Jumal kinkinud igale lapsele õnnistuse. Aamen!
Kalle Kadakas,
Viljandi praostkonna vikaarõpetaja