Usaldusest

Igasuguste suhete aluseks on usaldus – veendumus kellegi või millegi positiivsetes omadustes või soodsas meelestatuses. Usalduseta ei ole toimivaid inimsuhteid, ei ole toimivat ühiskonda. Ka rahvusvahelistes suhetes on usaldus üks koostöö eeldusi ja tugisambaid. Samameelseid ei motiveeri koos toimima mitte üksnes ühised huvid, vaid ka usaldus ja lugupidamine üksteise suhtes.
17.–21. augustini toimus esimest korda Ingeri kiriku korraldamisel Venemaal Petroskois soome-ugri vaimulike XIII konverents. Teemaks oli sel korral valitud «Luterlik ja oikumeeniline». Konverentsi ettekanded ja arutelud andsid ülevaate kirikute oikumeenilistest seisukohtadest, praktilise koostöö hetkeseisust ning luterlike kirikute rollist Ungaris, Soomes, Eestis, Rumeenias ja Venemaal. Ingeri kirikule oli konverents heaks võimaluseks ennast kohaletulnuile tutvustada. Seda võimalust ei jäetud ka õpetuslikke erinevusi silmas pidades kasutamata.
Teatavasti on Ingeri kirik võrdlemisi konservatiivne ning teada-tuntud on nende negatiivne suhtumine naiste ordineerimisse. Kui konverentsipäevad Petroskois kulgesid võrdlemisi kenas üksmeeles, siis mõned päevad pärast konverentsi tabas teisi osalenud kirikuid ebameeldiv teade selle kohta, et konverentsi ametlikke fotosid, mille autoriks oli korraldajate tellitud fotograaf, on retušeeritud ning fotodelt on naisvaimulikel eemaldatud ametitunnused.
Olukorra muudab iseäranis ebameeldivaks tõik, et eelnevalt oli kirikute vahel kokku lepitud, et kõikide kirikute vaimulikud sõltumata soost võivad konverentsil kanda vaimuliku ametitunnuseid, kuid jumalateenistusi viivad läbi üksnes meesvaimulikud. Küll aga pidasid naisvaimulikud konverentsil palvusi.
Viidates väidetavale fotode moonutamisele tõdes kohtumisel Soome kiriku delegatsiooni liikmena osalenud Tallinna Soome koguduse õpetaja Toto Hannele Päivö, et seesugune käitumine on ebasõbralik, ebakorrektne ja solvav.
Nokia koguduse vikaarõpetaja Marita Tuomi toonitas, et Ingeri kiriku seesugust tegevust ei saa mingilgi moel aktsepteerida ning see ei solva mitte üksnes naisvaimulikke, vaid kogu Soome luterlikku kirikut. Tuomi lisab, et seesuguse käitumisega näitasid Ingeri kiriku esindajad oma suhtumist Soome kiriku arusaama vaimulikust ametist, rääkimata suhtumisest teise kirikusse.
Tuomi hinnangul võivad Ingeri kiriku seisukohad ja käitumine osutada ka sellele, et Ingeri kirik on Vene õigeusu kiriku ja riigi kombel lääne suhtes kriitiline ja identifitseerib ennast varasemast tugevamalt venemeelsena. Asjade sellise seisu puhul on see aga oluline küsimus ka soome-ugri vaimulike konverentsi tuleviku kontekstis.
President Lennart Meri on kunagi öelnud riigi kohta, et kõigist raskustest hoolimata on Eesti õppinud selgeks ühe olulise tõe: kui tahad, et sind koheldakse riigina, tuleb ka käituda riigina. Seda tõdemust on võimalik laiendada teistelegi suhetele – ka kirikutevahelistele.
Kui fotode moonutamine kinnitust leiab, on raske toimunut aktsepteerida. Vabas ühiskonnas puudub vajadus tõde moonutada ning arvamuste ja ka religioossete praktikate erinevus on aktsepteeritud. Erinevused teoloogilistes arusaamades ei saa olla põhjenduseks tõega manipuleerimisel või selle moonutamisel.
Ehkki Ingeri kirik sai soome-ugri vaimulike konverentsi esmakordse korraldamisega Soome kiriku toetusel kenasti hakkama, siis juhul, kui fotode moonutamine kinnitust leiab, ei suudetud ennast paraku näidata konverentsile järgneva tegevuse valguses usaldusväärse partnerina.
Jääb vaid loota, et vahejuhtumil on soome-ugri koostööle võimalikult lühiajaline mõju, ehkki küsimus on usalduses, mille taastamine ei toimu üldjuhul nii kiiresti kui selle lõhkumine.

 

 

 

 
 

Kristel Engman,
kolumnist