Urvaste kirikukülas peeti rahvapäeva

23. mail tähistati Urvastes urbanipäeva, mis algas varahommikuse jumalateenistusega Püha Urbanuse kirikus, sellele järgnes laat ja kontsert kirikupargis.
Urvaste ja urbanipäev on mõlemad seotud paavst Urbanus I nimega, kelle arvatava matusepäeva järgi on 25. mai urbanipäev. Arvatakse, et Urvaste saanud nime kaitsepühak Urbanuse järgi. Just seepärast on Urvaste Külade Selts üheskoos Urvaste kogudusega asunud urbanipäeva tähistamist kohalikuks traditsiooniks muutma.
Kolmandale urbanipäeva laadale tuli jahedast ilmast ja Lõuna-Eestis samal ajal veel viie laada toimumisest hoolimata nii kohalikke meistrimehi, käsitöölisi, talunikke kui ka muud rahvast hulgalisemalt kui varasematel aastatel. Kaubeldi talus valmistatud leiva, vorsti, juustu, sõira, õllega – kõik omakandi kraam, enamasti mõne kilomeetri raadiusest. Osta võis linaseid riideid, puidu- ja tekstiilitooteid, taimi, istikuid ja laias valikus käsitööd.

Parim veinimeister
Laadaliste toidumurede eest hoolitsesid haanjamehed, pakkudes laastutaldrikul kruubiputru, magustoiduks küpsetasid korraldajad pannkooke.
Saksamaal austatakse Urbanust kui viinamarjakasvatajate kaitsepühakut ja ka urbanilaadal pakuti viinamarjaistikuid ning selgitati välja parim koduvein.
Laada võiduveini valisid mekkijad 18 märjukese hulgast. Hääletuslipikutele kõige enam hääli kogunud maasikamaitseline vein pudelist number 15 pärines Urvaste koguduselt. Veinimeistriks osutus koguduse juhatuse esimees Juhan Kannimäe.
Muusikahuvilised said kirikus kuulata orelimuusikat, pärast seda astuti pargis üles kohalike laulu-ja tantsunumbritega, mille kulminatsiooniks sai Kihnu Virve pereansambli esinemine.
Kui ühe mikrofoni statiiv ei tahtnud püsti püsida, võeti abiks saapapael ja sätiti publiku toetava naeru saatel sõnakuulmatu tehnika paika. Väikses kogukonnas on taolised apsakad vaid väljakutseks, sest nutikaid inimesi leidub ja õlg õla kõrval jõutakse ikka leidliku lahenduseni.

Ühine pühak Urbanus
«Et meie kirik ja küla on nime saanud püha Urbanuse järgi, teab iga kohalik inimene. Korraldades urbanipäeva laata ja kas või viinamarjakasvatajate kaitsepühakuga seotud koduveinivõistlust, otsime me populaarset väljundit Urvaste nimele ja identiteedile. Mõistagi on kogu ettevõtmine kirikuga tihedalt seotud, muu hulgas pani kohalike pillimeeste poolteist tundi kestva kava kokku koguduse organist Erma Kallasse, rahvatantsu koordineeris kiriku laulukoori liige Tiiu Kungus,» rääkis laada korraldaja Airi Hallik-Konnula.
«Mind rõõmustab, et Urvaste kirik seisab kohalikule kogukonnale väga lähedal. Maal on aktiivseid inimesi väga vähe ja kogudusega on hea koostööd teha, sest siin on kindlad ja usaldusväärsed inimesed. Küla aktiiv ja kogudus on väga läbi põimunud. Ega urbanipäev ole ainus ühine ettevõtmine. Me teeme koos mitmeid üritusi, näiteks seisab peagi ees lastekaitsepäeva tähistamine. Õpetaja Üllar Salumets on hästi sportlik inimene ja huvitatud spordiüritustest, seepärast oleme koos korraldanud orienteerumisvõistlusi, jalgpallimatše jmt.»

23. mail tähistati Urvastes urbanipäeva, mis algas varahommikuse jumalateenistusega Püha Urbanuse kirikus, sellele järgnes laat ja kontsert kirikupargis.
Urvaste ja urbanipäev on mõlemad seotud paavst Urbanus I nimega, kelle arvatava matusepäeva järgi on 25. mai urbanipäev. Arvatakse, et Urvaste saanud nime kaitsepühak Urbanuse järgi. Just seepärast on Urvaste Külade Selts üheskoos Urvaste kogudusega asunud urbanipäeva tähistamist kohalikuks traditsiooniks muutma.
Kolmandale urbanipäeva laadale tuli jahedast ilmast ja Lõuna-Eestis samal ajal veel viie laada toimumisest hoolimata nii kohalikke meistrimehi, käsitöölisi, talunikke kui ka muud rahvast hulgalisemalt kui varasematel aastatel. Kaubeldi talus valmistatud leiva, vorsti, juustu, sõira, õllega – kõik omakandi kraam, enamasti mõne kilomeetri raadiusest. Osta võis linaseid riideid, puidu- ja tekstiilitooteid, taimi, istikuid ja laias valikus käsitööd.

Parim veinimeister
Laadaliste toidumurede eest hoolitsesid haanjamehed, pakkudes laastutaldrikul kruubiputru, magustoiduks küpsetasid korraldajad pannkooke.
Saksamaal austatakse Urbanust kui viinamarjakasvatajate kaitsepühakut ja ka urbanilaadal pakuti viinamarjaistikuid ning selgitati välja parim koduvein.
Laada võiduveini valisid mekkijad 18 märjukese hulgast. Hääletuslipikutele kõige enam hääli kogunud maasikamaitseline vein pudelist number 15 pärines Urvaste koguduselt. Veinimeistriks osutus koguduse juhatuse esimees Juhan Kannimäe.
Muusikahuvilised said kirikus kuulata orelimuusikat, pärast seda astuti pargis üles kohalike laulu-ja tantsunumbritega, mille kulminatsiooniks sai Kihnu Virve pereansambli esinemine.
Kui ühe mikrofoni statiiv ei tahtnud püsti püsida, võeti abiks saapapael ja sätiti publiku toetava naeru saatel sõnakuulmatu tehnika paika. Väikses kogukonnas on taolised apsakad vaid väljakutseks, sest nutikaid inimesi leidub ja õlg õla kõrval jõutakse ikka leidliku lahenduseni.

Ühine pühak Urbanus
«Et meie kirik ja küla on nime saanud püha Urbanuse järgi, teab iga kohalik inimene. Korraldades urbanipäeva laata ja kas või viinamarjakasvatajate kaitsepühakuga seotud koduveinivõistlust, otsime me populaarset väljundit Urvaste nimele ja identiteedile. Mõistagi on kogu ettevõtmine kirikuga tihedalt seotud, muu hulgas pani kohalike pillimeeste poolteist tundi kestva kava kokku koguduse organist Erma Kallasse, rahvatantsu koordineeris kiriku laulukoori liige Tiiu Kungus,» rääkis laada korraldaja Airi Hallik-Konnula.
«Mind rõõmustab, et Urvaste kirik seisab kohalikule kogukonnale väga lähedal. Maal on aktiivseid inimesi väga vähe ja kogudusega on hea koostööd teha, sest siin on kindlad ja usaldusväärsed inimesed. Küla aktiiv ja kogudus on väga läbi põimunud. Ega urbanipäev ole ainus ühine ettevõtmine. Me teeme koos mitmeid üritusi, näiteks seisab peagi ees lastekaitsepäeva tähistamine. Õpetaja Üllar Salumets on hästi sportlik inimene ja huvitatud spordiüritustest, seepärast oleme koos korraldanud orienteerumisvõistlusi, jalgpallimatše jmt.»

Merje Talvik