Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Üllatav reklaam luterliku reformatsiooni ilusatele viljadele

/ Autor: / Rubriik: Kolumn / Number:  /

Merille Hommik

Tallinna 31. rahvusvaheline orelifestival on alanud. Pidasime pühapäeval Tallinna Jaani kirikus festivali avajumalateenistust. Kirik täitus kauni muusikaga ja rahvastki oli rohkelt. Sellega, et ka sel aastal festival toimub, paljusid ei üllata. Paljud on harjunud. Nii on see ikka olnud ja ainult festivali korraldajad teavad, kui palju tööd ja vaeva ning kohati ka sellise festivali jätkumise vajalikkuse äratõestamist see aasta-aastalt nõuab.
See festival meelt ei lahuta. Pigem püüab äralahutatud meeli tervendavalt puudutada. Loomulikult pole kõik kontserdid kuulajaist pilgeni täis. Kasumile orienteeritud maailm seab selliste festivalide vajalikkuse kahtluse alla ja ühel hetkel võib harjumuspäraseks saanu lõppeda. Seepärast tasub minna ja osa saada.
Täna veel pole orelifestivali toimumine ime. Ime on see, kuidas selle aasta festivali reklaamitakse. Viimasel ajal riigiraadios päevast päeva kõlava reklaami tekst on mu meelest parim kingitus EELK-le luterliku reformatsiooni juubeliaastaks. Selge ja pidevalt korduv sõnum sellest, kui palju on luterlus rikastanud muusikat, kirikuid, kinkinud pillide kuningaid oreleid.
Meil tasub tänada orelifestivali ja selle kunstilist juhti Andres Uibot. Tasub tänada ka selle eest, et väärikas festival ja selle kõrgetasemelised muusikud jõuavad väga paljudesse Eestimaa kirikutesse. Loodetavasti on sel aastal ka kõigil kohalikel organistidel mahti oma kirikus toimuvast festivalikontserdist osa saada ning vaimulikel aega neid kontserte tänu ja palvega avada.
Kuid tuleme veel kord tagasi festivali reklaamis öeldu juurde. Selles rõhutatakse, et 500 aastat tagasi alanud luterlik reformatsioon on kinkinud ääretult palju muusikasse ja orelitesse. Tõsi see on. Isegi siis, kui oleks olnud vaid üks luterlik muusik Johann Sebastian Bach ja tema looming, oleks see sõnum õige.
Loodan väga, et reformatsiooni juubeliaasta on pannud paljusid mõtlema selle hea ja olulise üle, mida on luterlus meile kinkinud. Jah, luterluse panus väärtmuusikasse, orelite ehitusse, koguduse ja rahva emakeelsesse ühislaulu kuni laulupidudeni välja on hindamatu. Loomulikult saab selle kõik kergesti unustada.
Mõtlen ikka aeg-ajalt, kuidas suutsid eelmise üldlaulupeo pea kõikidele toimunud laulupidudele tagasivaatava kontserdi kava kokkupanijad teha kontserdi ilma ühegi vaimuliku lauluta. Isegi kõige esimeste, valdavalt vaimulikust muusikast koosnevate laulupidude kavadest suudeti leida laul lilledest ja muust, milles Jumalat ei mainitud. Jah, ka nii on võimalik, kuid see pole aus ja mõistlik.
Luterluse juubeliaasta ilusatel ja vajalikel üritustel, konverentsidel ja meediaski kõlanust jääb loodetavasti paljudele midagi olulist meelde. Meil on põhjust luterluse hindamatu kingituse üle tänulikud olla. Siin maal saab mõelda Anton Thor Hellele, Jakob Hurdale, Villem Reimanile ja väga paljudele teistele luterlastele, kes on ladunud meie rahvale head ja püsivat vundamenti.
Pole vahet, kas oleme luterlased või kuulume mõnda teise kirikusse ning isegi siis, kui peaksime end pidama peaaegu paganateks, olema lihtsad eestlased või eestimaalased, võime olla tänulikud selle vägeva vundamendi eest, mida luterlik kirik ka siin maal on ladunud rahva haridusse, eesti kirjakeelde, emakeelsesse ühislaulmisesse ja laulupidudesse, orelitesse ja paljusse muusse väga olulisse – ka ühe väikese rahva allesjäämise jaoks hädavajalikku.
Alustasin uuesti Martin Lu­theri „Valitud tööde“ eestikeelse mahuka raamatu lugemist. Oi millist sügavust ja mahlakaid üllatavaid ütlemisi sellest raamatust leiab. Toon näiteks vaid kolm Lutheri lauset. „Pühakiri on nagu ravimtaim: mida rohkem sa seda mudid, seda rohkem ta lõhnab.“ „Nii nagu ei saa eraldada usku ja tegusid, nii ei saa tules eraldada põlemist ja leeki.“ „Pole suuremat pattu, kui mitte uskuda pattude an­deksandmist. Selle patu nimi on patt Püha Vaimu vastu.“
Luther teatanud kord, et Kristus on ilmaasjata surnud, kui meie oma lastele haridust ei anna. Mulle tundub, et Lu­ther on ilmaasjata elanud ja võidelnud, kui meie tema headest mõtetest ja õigetest soovitustest tuimalt mööda läheme ega mõista tänulikud olla selle suure aarde eest, mida Jumal selle mehe läbi on meile kinkinud.
Head luterliku reformatsiooni juubeliaastat! Õnnistust EELK-le! Luterluse rikkuste avastamist meile kõigile! Õnnistatud orelifestivali jätkumist!

tammsalu3_2015

 

 

 

 

Jaan Tammsalu,
kolumnist