Üksteist toetades ja tunnustades

Mustvee baptisti ja luteri kogudus korraldasid koostöös linnavalitsusega tänuürituse kodukandi tublimate tunnustamiseks.
Mustvee Betaania koguduse palvelas 26. märtsil toimunud tänuhommikule oli kutsutud ligemale 80 väärt töötegijat.
Eelkõige pöörati pilk ettevõtjatele, kes on vaatamata raskustele andmas inimestele tööd ning arendamas kodukohta. Samuti olid tänavu siht­rühmaks politsei, piirivalve, päästeteenistuse, kiirabi ja Kaitseliidu tublimad. 18 inimest sai maavalitsuse aukirja või linnavalitsuse tänukirja. Teiste hulgas pälvis tunnustuse Mustvee koguduse organist Eha Haamer, kellele avaldati tänu pikaajalise ja kohusetundliku töö eest. Kohalikud teavad, et olles pea 46 aastat ustavalt koguduse muusikatööd vedanud, on ta olnud olemas ka nende inimeste jaoks, kes oma muredega tema käest nõu on tulnud saama.

Tänu pole kunagi palju
Betaania koguduse pastor ja linnavalitsuse liige Paul Gill ütles, et tänuhommikusöögi eesmärgiks on märgata inimesi enda ümber ja tuua esile positiivsust argielus. Sama meelt oli ka luteri koguduse õpetaja, linna aukodanik Eenok Haamer. «Ainult üksteist toetades ja aidates on meil võimalik edasi minna ja meil on tulevik. On väga hea, kui saame õlg õla kõrval teha sama asja,» lisas ta koguduste ühist tegutsemist silmas pidades.
Linnapea Mati Kepp märkis, et linnas on palju aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi, kes on andnud suure panuse linna arengusse. «Koostööst sõltub, kuidas elu linnas edasi läheb,» tõdes ta ning lisas, et väga sageli unustavad Eestimaa inimesed tänusõnad. «Kui pahasti ei öelda, siis on järelikult kõik hästi ja seda võiks juba tänukski pidada. Kuid tänu ei ole kunagi kellelegi palju.»
Tänuhommikule kogunenutele andis mõtteainet Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõud dr Peeter Roosimaa. Ettekandes «Missioon ja väärtused» kõneles ta ameteist, mille esindajad kannavad erakordset koormat ja vastutust. Ametitest, kus tuleb sageli isegi oma elu ohtu seada. «On hea, et Mustvee paneb tähele ja tunnustab neid inimesi, kelle teod paistavad välja, kes loovad meile turvatunde, julgustavad ja on eeskujuks,» rõhutas ta.

Koos teeme ära
Mustvee aukodanik, endine Jõgeva maavanem Aivar Kokk lisas, et just need inimesed on aidanud tuua Mustvee linna n-ö kaardile. «Ilma piirivalve, politsei, päästjate, kaitseliitlaste ja ettevõtjateta poleks toimuda saanud ka uisu- ja rulluisumaratoni ega kala- ja veefestivali. Neid üritusi pole võimalik teha üksi ega kahe-kolmekesi, uisumaratonil on olnud 347 vabatahtlikku abilist, kes tegid oma tööd ilma rahata. See näitab, et tegelikkuses on võimalik midagi ära teha ainult siis, kui tegutsetakse koos.»
Emotsionaalse sõnavõtuga esinesid ka riigikogu esimees Ene Ergma ning Jõgevamaalt valitud riigikogu liikmed Mai Treial ja Igor Gräzin, kiites väikelinna kogu Eesti jaoks väga vajalikku tööd tegevate inimeste meelespidamise eest.
Tänuüritus toimus Eestimaa uusimas pühakojas, mis avati 2008. aasta 17. augustil. Mustvee on Eestis tuntud kui linn, kus elanike arvu (1630) kohta on kõige rohkem kirikuid. Siin on viis pühakoda, eelmise sajandi alguses oli kirikuid koguni seitse.
Esimesena, 1795. aastal, ehitasid siia oma kiriku vanausulised, 1864 valmis Apostel Nikolai õigeusu kirik, 1877 Püha Kolmainsuse Ainuusuliste kirik ja 1880 luteri kirik.
Linnapea Mati Kepi ametiajal on elavnenud koostöö kirikute ja kogudustega ning omavalitsus on kogudusi järjepidevalt rahaliselt toetama hakanud.
Merje Talvik