Tunnustati väsimatut töömeest Issanda viinamäel

22. veebruaril täitus Peeter Kalduril 30 aastat vaimuliku ordinatsioonist. Kirikutööl on ta olnud 34 aastat, Jõhvi kogudust teeninud üle 27 aasta. Ühe koguduse pikaajalise teenijana kuulub ta EELK vaimulike esinelikusse, kus temast pikema staaþiga on õpetajad Eenok Haamer, Tiit Salumäe ja Ants Leedjärv.

Oikumeeniline haare
Pidupäeva kirikulisi vastu võtnud seitsme sajandi vanuse Jõhvi kindluskiriku ümbrus oli paastukuu esimese pühapäeva hommikul tõeliselt lumine; pühakoda seest soe, hubane, lillelõhnaline ja inimesterohke. Pidulikus protsessioonis sammusid kirikusse peapiiskop Andres Põder, peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, õpetaja Peeter Kaldur ja koguduse praktikant Gert Zavatski.
Pärast koguduse õpetaja teateid ja alguslaulu (KLPR 242) asus peapiiskop Põder toimetama kuldristi üleandmist. Kõnes toonitas peapiiskop raskel ajal kirikutööle tulnud Peeter Kalduri ustavust, teenimisvalmidust, tegevuse suurt, rahvusvahelist ja oikumeenilist haaret. Avatud südamega on ta andnud edasi teoloogilist sügavust, olles tegev oma praostkonnas, kiriklikes struktuurides, noori vaimulikke kasvatades. Aktiivsus kohaliku rahva sotsiaalses elus on õpetaja Kalduri pannud tegutsema omavalitsuses.
Peapiiskop ütles edasi tänusõnad ka kogudusele, kes on oma õpetajat palvekätel kandnud. Koguduse juhatuse esimees Arvid Siilak ulatas peapiiskopile üleandmiseks ligi 500 g kaaluva kuldristi koos ketiga.
«Hoidku sind kõigeväeline Jumal, andku nooruslikku jõudu ja Püha Vaimu väge,» ütles peapiiskop ning andis õpetaja Kaldurile kirikuvalitsuse nimel üle kuldristi kandmise õiguse seoses 30. ordinatsiooniaastapäevaga ja ustava teenimise eest EELKs.
 Väikeste tegude suurus
Heites jutluses (Jh 9:4–5) tagasipilku tööle Issanda viinamäel, küsis Peeter Kaldur: kas olulisem on olnud Jõhvi kirikule tornikiivri ehitamise algatamine või Kohtla-Järve linna täitevkomiteelt trahvi saamine või hoopis eksleva inimese ärakuulamine ja tema lohutamine? Kuid Jumala teod ei ole vaid suured teod. «Just väikestest tegudest koosneb elu ning me peame üksteist ikka ja taas julgustama, et väikesi, Jumalale meelepäraseid tegusid teha,» ütles Peeter Kaldur.
«Pidupäevad on kui pärlid hallis argipäevas,» ütles pihikõnet alustades peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ja kõneles Temast, kellest meil abi ja kelle poole ristiinimestena vaatame. Armulauda seadsid ja jagasid peapiiskopid.
Jumalateenistust kaunistas koguduse ansambli laul, orelil mängis Svetlana Kekiševa.
Häid sõnu ja kauneid õisi, tervitusi ning kingitusi võttis õpetaja Kaldur vastu nii kirikus kui ka pastoraadis, kus kreemisele ja kohupiimasele kirikukujulisele tordile noaga sisselõikeid tehti. Õnnitlejate seas oli ka riigikogu liige, endine maavanem Rein Aidma, kes tunnustas Peeter Kalduri tegusust, aktiivsust, välissuhtlust nii rahvusvahelisel tasandil kui ka rahvuskaaslaste hulgas Peterburis ning inimestega suhtlemise oskust.
«Tööd on tehtud kõvasti, ehk tõmbab Peeter nüüd natuke hinge tagasi,» ütles koolivend Nõo kooli päevilt Rein Aidma. Koguduse vaimse teenimise kõrval on Peeter Kaldur palju energiat kulutanud ka kiriku välisele ülesehitusele: uus tornikiiver ja katus, kogudusemaja ja pastoraadi renoveerimine, keskkütte ja veevärgi sisseseadmine, kirikualuse muuseumi ja Ontika koolituskeskuse rajamine.
Jumala meelevald
Millal tuleb aeg, kui vaimulik on küps kuldristi kandmiseks? Kirikuseaduse kohaselt on selle eelduseks 25 aastat laitmatut teenimist EELKs. Peeter Kalduri sõnul «kui keegi meist saabki küpseks, siis pole talle enam vaja inimlikku tunnustust». Ta leiab, et praegu jagatakse kirikus tunnustust just parasjagu, sest «iga inimene vajab tunnustust».
«Igal inimesel on mingid etapid elus ja see on ühe etapi äramärkimine,» tähendab Peeter Kaldur autasu kohta. «Ma ei sea edaspidiseks mingeid sihikuid ega tee suuri plaane, sest täpselt nii, nagu Jumala annab, kõik lähebki. Olen juba mõnda aega elanud niimoodi, et tänan igal hommikul Jumalat, et Ta on kinkinud uue päeva, ja igal õhtul tänan Jumalat selle eest, et Ta on lasknud selle päeva edukalt lõpule jõuda.»
Ilma suurte plaanidetagi jäävad koguduseõpetaja kohustuste kõrval oikumeeniline töö ja osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides. Ja pereisa kohustused, sest «perekond on palju vaeva näinud ja paljust loobunud minu teenimise nimel».
Jõhvi koguduse ajalugu oskab nimetada vaimulikke alates 16. sajandist. Seal on leida teisigi pikka aega kogudust teeninud mehi. Enne Peeter Kaldurit, kes on viie sajandi jooksul 25. pastor oma koguduses, teenis kogudust Otto Tallinn (1952–1980), aastail 1922–1941 Jaak Varik.

Sirje Semm

Peeter Kaldur

Sündinud 20. mail 1954 Viljandis.
Lõpetanud Nõo keskkooli ja Usuteaduse Instituudi.
Ordineeritud 22. veebruaril 1978.
Töötanud Saarde, Palamuse ja Laiuse koguduses; alates 1980. a Jõhvi koguduses. Teeninud hooldajaõpetajana Iisaku, Narva, Narva-Jõesuu, Pühajõe, Viru-Nigula kogudust.
Aastatel 1995–2003 töötanud Ida-Viru maavalitsuses, 1991–2004 Ontika Arendus-Koolituskeskuses. Olnud Jõhvi linnavolikogu liige. Kuulub IRLi ja EÜSi.
Olnud kirikuvalitsuse liige, praost, õppejõud; aastast 1988 EELK kirikukogu liige.
Tegev rahvusvahelistes organisatsioonides: 1990–1998 Luterlikus Maailmaliidus.
Viibinud umbes 40 välisriigis.
Abielus 1978. aastast, abikaasa Reedaga neli last.

 

Kuldrist

Kuldrist antakse ustavuse märgina vaimulikule, kes vähemalt 25 aastat on vaimuliku ametit laitmatult pidanud ning oma töö ja eluga edendanud EELK ülesehitamist.
EELK kuldrist on antud õpetaja Peeter Kaldurile (2008), piiskop Einar Soonele (2007), assessor Tiit Salumäele (2005), peapiiskop Jaan Kiivitile (2004,†), õpetaja Ivar-Jaak Salumäele (2004), peakaplan Michael G. Viisele (1998), õpetaja Voldemar Iljale (1997), õpetaja Madis Oviirile (1993,†).
Õpetaja Eenok Haamerile anti kuldristi kandmise õigus koos titulaarpraosti nimetusega 2005. a. Tema kannab oma isa Harri Haameri kuldristi, mille Tartu Pauluse kogudus kinkis oma õpetajale 10. ordinatsiooniaastapäeval 1939. aastal.
Õpetaja Toomas Paulile kinkis tänulik Tallinna Jaani kogudus enam kui 40 aasta pikkuse vaimuliku töö eest kuldristi 2004. aastal.
Peapiiskop emeeritus Kuno Pajula sai kuldristi kandmise õiguse 1982. aastal Tallinna Jaani koguduse kohusetruu teenimise eest.
Õpetaja Edgar Vaikmäele (†) kinkis Võru kogudus kuldse ametiristi tema 25. ametiaastal 1973. aastal.
Praost Herbert Kuurmele (†) kuulunud kuldrist on Põltsamaa koguduses hoiul. Temale kinkis kuldristi tänulik Põltsamaa kogudus 1964. aastal 25aastase teenistuse eest.