Tihe kirikukogu tööpäev tõi rea uusi seadusi

Esmaspäeval, 7. juunil toimus veebi vahendusel XXX kirikukogu erakorraline 8. istungjärk.

Kirikukogu avapalvusel palus peapiiskop Urmas Viilma õnnistust kirikukogu tööle ja meenutas mõtiskluses piiskop Jakob Kuke ametisse seadmise sajandat aastapäeva, näidates kirikukogu liikmetele tema ametiristi, mis naasis kodumaale 2010. aastal, mil E.E.L.K. ja EELK ühinesid.

Seitsmetunnine tihe tööpäev tõi rea uusi seadusi, mis hakkavad kehtima 1. novembrist. Sissejuhatavalt soovis õp Matthias Burghardt, et päevakorrast jäetakse välja eelnõud, mis puudutasid piiskoppide kogu moodustamist, kuna aprilli istungjärgul ei leidnud see ettepanek poolehoidu. Päevakorra muutmise ettepanek toetust ei saanud ja kirikukogu hääletas hiljem võrreldes aprilli eelnõuga täiendatud eelnõu poolt 44 häälega.

Kinnitati ka EELK 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne ja pikendati piiskoppide Tiit Salumäe ja Joel Luhametsa ametiaega nende 72aastaseks saamiseni. Kõik kirikukogul osalenud liikmed olid poolt, et ühinevad SA EELK Perekeskus ning EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö sihtasutus, et vähendada dubleerimist ja juhtimiskulusid.

Aprillis esimese lugemise läbinud kirikuseadustiku muutmise eelnõud läbisid teise lugemise ja leidsid kirikukogu toetuse. Millised muudatused sisse viidi? Kirikukogul kiriku kõrgeima juhtorganina on pädevus ja õigus otsustada piiskopliku nõukogu kodukorra ja vaimulike konverentsi kodukorra muutmise üle iseseisvalt ka ilma vastavatelt kogudelt muutmisettepanekute või -algatuste ootamist. Uus on ka kirikukohtu institutsiooni lõpetamine ja tema ülesannete üleandmine õiguskomisjonile.

Täpsustati ka kiriku liikmeskonda puudutavat seadustikku. Teise konfessiooni liikme vastuvõtmine või EELKsse tagasi võtmine või EELK ühest kogudusest teise liikumine loetakse toimunuks, kui koguduse õpetaja on teinud sissekande koguduse liikmete registrisse. Kui selleks vajalik kirikutäht pole jõudnud taotluse esitanud koguduseni kuu aja jooksul, siis on vaimulikul õigus sooviavaldaja poolt esitatud muude usaldusväärsete tõendite alusel (nt ristimis- või leeritunnistus, foto jne) otsus teha. Fikseeriti seni toiminud praktika, et piiskopi või kaplani ristitud isik liidetakse kogudusega, millega liitmist ristitav on soovinud.

Kirikukogus läbisid esimese lugemise ka mitmed uued kirikuseadustiku muutmise eelnõud, mida on põhjust lähemalt tutvustada pärast nende teist lugemist järgmisel erakorralisel istungjärgul 13.–14. septembril.

Kätlin Liimets