Tervitus kirikukogule!

Praegune kirikukogu koosseis koguneb teisipäeval viimasele korralisele istungjärgule. Headel aegadel ei pruugi kirikukogu roll olla väga suur. Kirikuelu kannavad kindel usuline alus ja selged traditsioonid. Keerulistel aegadel tuleb aga sageli astuda otsustavaid samme. Usun, et selles mõttes täitis praegune kirikukogu koosseis oma ülesande väärikalt.
Loomulikult on tähtis osa kirikukogu töös kiriku juhtorganite valimistel. Peapiiskoppi sellel koosseisul valida ei tulnud, küll aga EELK konsistooriumi kantsler ja assessorid. Pikendati piiskop Einar Soone ametiaega ning valiti EELK komisjonide ja nõukogude liikmeid. Kuna meie kiriku vaimulike kujutlus vagaduselust võib olla üsna erinev, siis olid ka juhtorganite valimised tähtsad. Tänuga tuleb tunnistada, et suudeti valida tasakaalukas ja kõiki osapooli austav kesktee.
Suur osa kirikukogu tööajast kulus teatud seaduste täiendamisele ja parandamisele. Elu edenedes on see paratamatu.
Igal istungjärgul tuli tegelda konsistooriumi eelarve vastuvõtmise ja eelarve täitmise aruande kinnitamisega. Kohustuslike otsuste hulka kuulus ka EELK majandusaasta aruannete kinnitamine. Väikeste rahaliste vahendite puhul ei ole see loomulikult lihtne, sest vajadusi on märksa rohkem kui võimalusi. Aastate pikku on siiski kujunenud mingid proportsioonid raha jagamisel erinevate töölõikude vahel. See võimaldas mõnikord väga kiiresti ühisele otsusele jõuda.
Aasta tagasi tegeles kirikukogu EELK arengukava muutmise ja täiendamisega. See suur dokument jäi küll kirikukogu liikmetele üsna ähmaseks. Isiklikult arvan, et arengukava kõige väärtuslikum osa on selle koostamine. Vahel peab lihtsalt asjad läbi mõtlema. Kuna raha arengukavade elluviimiseks puudub, siis pelgalt entusiasmile panustamine nõuab erakordselt säravaid ideid, et kõiki ühes suunas tegutsema panna.
Seekordne kirikukogu koosseis on selles mõttes üsna õnnelik, et nelja aasta jooksul asutati kaks uut kogudust: Mustamäe Maarja Magdaleena ja Saku Tooma. Mõlemad on asunud ka kindlalt oma kirikuhoone ehitamise plaane pidama. Olgu Jumala eriline õnnistus nende noorte kogudustega. Need piirkonnad vajasid hädasti oma kogudust.
Raske ülesanne oli kirikukogul lahendada ka EELK Usuteaduse Instituudi reorganiseerimisega. Hariduselu reguleeriv seadusandlus riigis sundis otsustama. Selleks, et säilitada kirikliku hariduse andmine ja vaimulike ettevalmistus, otsustati UI kui eraülikool reorganiseerida rakenduskõrgkooliks. Tuli leida ka täiendavaid rahalisi vahendeid, et säilitada seadustele vastav õppeasutus.
Tõsiselt tahan tunnustust jagada oma tööperioodi lõpetavale kirikukogu koosseisule selle otsuse eest, mis sai tehtud kohe tööperioodi algul. 25. novembril 2009 võttis kirikukogu vastu otsuse, mis kandis pealkirja «Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikukogu avaldus suhtumisest homoseksuaalsesse käitumisse kirikutes ja kirikuosadusest».
Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute ühine seisukoht on, et «homoseksuaalsus on Piibli järgi patt, mida käsitletakse nii Vanas kui Uues Testamendis ühtviisi negatiivses valguses. Kristlikus elu mõistmises ega praktikas ei saa pattu «normaliseerida»». Sellest lähtuvalt avaldas EELK kirikukogu seisukoha, et samasooliste isikute kooselu õnnistamine või koguni laulatamine ei ole kooskõlas pühakirja ja kristliku usuga. Ustavus Jumalale ja tema sõnale nõuab meilt, et me õpetaksime, kuulutaksime ja järgiksime ainult seda õpetust, mille Issand on oma Kirikule usaldanud, et inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele (1Tm 2:4).
Seisukohavõtt lõppes üleskutsega: «Me kutsume kirikuid, kes ühepoolselt on senist praktikat muutnud või kes kaaluvad selle muutmist, naasma Jumala sõna kindlale alusele, ja palvetame, et Püha Vaim juhiks meid kogu tõesse (Jh 16:13).»
Kasvõi selle ühe otsusega täitis see kirikukogu koosseis oma ülesande kuhjaga.
Tänan kõiki selle kirikukogu koosseisu liikmeid ja soovin õnnistusi viimaseks korraliseks istungjärguks.
28. aprillil Tartus

 

 

 

 

Joel Luhamets,
assessor