Tema halastus on minu õigus

Need sõnad kirjutab Martin Luther, kelle surmast 18. veebruaril möödub 459 aastat.
10. novembril 1483 sündinud Martin Luther oli omal ajal kindlasti üks enam kõneainet pakkunud kirikutegelane ja on selleks jäänud ka praegu –meie sajandilgi on Lutheri tulihingelisi kiitjaid ja põlgajaid.
Ainult usust
Lutheri õpetuse keskmes seisab usk Kristusesse ja Jumala Sõnasse. Inimese püüdlused tegudega patte lunastada olid Lutheri meelest mõttetud. Esimese sammu ajalukku tegi Martin Luther kindlasti sellega, et astus välja keskajal levinud patukustutusvahendi – indulgentside – vastu.
Patukustutuskirjade üle debateerima kutsunud 95 teesi, mis 31. oktoobril 1517 Wittenbergi kiriku uksele naelutati, sütitasid hilisemaid ususõdu, mis viisid hauda sadu usklikke. Ent samas pani see uus kriitiline mõtlemine kirikus aluse rahvakirikutele, mis omakorda viis demokraatlike riikide tekkele ning paljude rahvaste oma keele ja kirjanduse arengule.
Lutheri tegevus viis mitte ainult saksa, vaid ka eesti rahvuse sünnini ning saksa kirjakeele ühtlustamise eeskujul ja emakeelse jutlustamise viljelemise tagajärjel sai eesti keel kirjakeeleks.
Laulud ja lauakõned
Luther oli suur laulumees, kirjutades üle 30 laulu. Tema rohkest kirjanduslikust pärandist on säilinud üle 100 köite kogutud teoseid, lisaks hulk traktaate, jutlusi, kirju, aga ennekõike lauakõnesid, mida on ühtekokku säilinud 5000! Lauakõnesid pidas ta kodus, kus lisaks pere kaheksale liikmele kogunes alati hulk sõpru ja mõttekaaslasi.
Martin Luther suri oma sünnilinnas Eislebenis kodus lähedaste keskel jättes endast maha uutmoodi mõtleva Euroopa.
Veebruarisse (5.II) jääb ka ühe luterluse tõsise järgija, Philipp Jakob Speneri 300. surma-aastapäev. Tema tuli ilmale protestantismi ja katoliikluse suurima kriisi perioodil – Kolmekümneaastase sõja ajal 1635. aastal.
Teoloog ja õppejõud Spener kirjutas 1675. aastal oma Pia desideria (vagad soovid), millest sai alguse a eesti usuelu mõjutanud pietism. Spenerit võib lugeda nt piiblitundide «isaks».
Kristel Neitsov