Teerajajad lootuse juurde

➡️ Vaata ka videouudist Usuteaduskonna 30 aastat taasavamisest

Läbi päeva väldanud sündmustega tähistati 1. oktoobril Tartus Akadeemilise Teoloogia Seltsi 100., Tartu Ülikooli usuteaduskonna taasavamise 30. ja veebiajakirja Kirik ja Teoloogia ilmumise 10. aastapäeva.

Sisukas päev algas hommikuse jalutuskäiguga usuteaduskonna õppejõudude haudadele Raadi kalmistul dr Priit Rohtmetsa juhtimisel. Teretulnud olid ka kõigi kaasakõndijate meenutused, et jagada postuumset austust neile, keda enam ei ole elavate keskel, aga kelle osa Eesti teoloogias on oma kustumatu jälje jätnud. 

Jätkus päev oikumeenilise palvusega Jaani kirikus, kus teenisid luterlasest prof Tarmo Kulmar, baptistist emeriitdotsent Peeter Roosimaa, õigeusu kirikust Toomas Erikson ja EELK vaimulik dr Kaido Soom, muusikaga teenis kaasa klaveril soleeriv Ülikooli-Jaani koguduse liige dr Roland Karo.

Enne meeleolukat vilistlastele ja nende külalistele mõeldud piduõhtut korp! Rotalia konvendimajas toimus ülikooli peahoone aulas akadeemiline konverents „Kuhu lähed, Eesti teoloogia?“, mida juhtis Meelis Süld. 

Võrdne võrdsete seas

Tervitussõnad ütles ülikooli rektor prof Toomas Asser, kes toonitas usuteaduskonna rolli olulisust akadeemilisel maastikul. Usuteaduskonna juhataja dr Urmas Nõmmik sõnas, et teoloogia elab ja edeneb, otsides aina uusi pühendunuid ja uusi väljundeid: „Teoloogia muutub ja uueneb, nagu peakski uuenema kõne Jumalast.“ Nõmmik rõhutas partnerite olulisust: „Olgu kirikud ja kogudused, kiriklikud ühendused ja teoloogilised kõrgkoolid“, ja tõstis esile Akadeemilise Teoloogia Seltsi, mis aitab hoida Eestis teoloogiat „võrsena võrdsete seas“. 

Usuteaduskonna juhataja tänas kõiki, kes on viimase 30 aasta jooksul aidanud edendada eestikeelset teoloogiat. 

Veebiajakirja Kirik ja Teoloogia toimetaja, usuteaduskonna vilistlane Kadri Lääs meenutas 10 aasta tagust, mil huvilisteni toodi esiknumber sellest tänaseks 508. numbrini jõudnud veebiajakirjast, mille koostajad soovivad „olla mitte üksnes kuuldav, vaid ka kõnetav, mõistetav ja dialoogis“.

Teoloogia minemistest

Selge ülesehitusega konverentsil olid alateemad jagatud plokkideks, kus igas sai kuulata peaettekannet ja seda oponeerivat kaasettekannet ning mis kõik päädisid juhitud arutlusringiga. Oma ala parimad (Urmas Nõmmik, Hindrek Taavet Taimla, Anu Põldsam, Randar Tasmuth, Ain Riistan, Külli Tõniste, Meelis Friedenthal, Riho Saard, Riho Altnurme, Thomas-Andreas Põder, Roland Karo, Tauri Tölpt, Kaido Soom, Olga Schihalejev, Lea Altnurme, Indrek Peedu, Jaan Lahe, Atko Remmel) juhatasid kuulajad põnevale rännakule Vana Testamendi, Uue Testamendi, kirikuloo, süstemaatilise teoloogia, praktilise teoloogia ning võrdleva usuteaduse ja religiooniuuringute vaatevinklist lähtuvalt. 

Huvist ja missioonist

Kuhu Eesti teoloogia teel on, sellele pakuti mitmeid vastuseid. Arutlusest tõusis ka uusi küsimusi, mille puhul leiti, et kõigele ei ole alati hõlbus vastata. Kuidas edastada sõnumit mõistetavalt ja kellele seda vahendada – need ja teised teematõstatused jäid ootama uusi kohtumisi, olgu sõnas või kirjas. 

Viimases diskussiooniringis kõneldust jäi kõlama prof Anne Kulli arutlus, kelle sarnased on tänased teoloogid, otsides eellast Piiblist. Ta välistas ohverdavad preestrid ja targutavad kirjatundjad ning valis prohveti seisuse, kelle osaks oli inimestele „peeglit näidata“. Prohvetid lõid Anne Kulli sõnul inimestele tee lootuse juurde ja sellest kutsumusest ajendatult võiks teotseda ka tänased teoloogid. 

Liina Raudvassar 

Pildigalerii: