Suvi

Eesti Kirik küsib vaimulikelt jätkuvalt, kuidas on sujunud suvi.

Tauno Toompuu, Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja, praost:
Minu puhkus möödus seekord Toronto Peetri koguduses suvepastoriks olles. See tähendas küll sealse koguduse teenimist, ent kuna tegemist oli juulikuuga ja paljud kohalikud inimesedki viibisid Eestis laulupeol, siis oli tööd üsna vähe. Pidasin neli jumalateenistust, ühe matusetalituse, ühe piiblitunni, kolm hooldekoduteenistust ja tegin paar kodukülastust. Püüdsin suhelda ka kohaliku eestlaskonnaga ja andsin intervjuu ajalehele Eesti Elu.
Muu aeg oli enda kasutada. Sain päris palju kohapeal ringi vaadata ja ka oma hobidega tegelda. Kuna viibisin Torontos ilma pereta, siis oli palju aega teha sporti. Jooksin palju, sest see on üks parimaid viise võõra ümbruskonnaga tutvumiseks. Samuti külastasin mitmeid spordiklubisid. Kuna Kanada on eriliselt kaunis ka looduse poolest, tegin paar matkapäeva kohalikes rahvusparkides, sealjuures Niagara joa lähistel.
Et Toronto on tohutult suur ja mitmekesine linn, otsustasin sedapuhku teha tutvust ka mõne kogudusega, mida Eestis sellisel moel ei leidu. Nii külastasin St Jacobsi mennoniitide küla, kus naised kandsid musta, mehed kaabusid ja traksipükse ning paljud sõitsid auto asemel hobukaarikuga. Põnev oli ka nende taluturg. Veel põnevam kohtumine oli aga unitaarsete universalistide koguduses Torontos. Tegemist on vist kõige liberaalsema kristliku usuühinguga üldse, mis aga seejuures väga jõudsalt just traditsioonilises läänemaailmas kasvab.
Kõige sügavama mulje aga jättis kveekerite jumalateenistus, millest oli mul võimalik kahel korral osa võtta. Sain täiesti uue kogemuse selle kohta, mida tähendab (Jumala) ootamine täielikus vaikuses. Lisaks sellele olid oma tuntud headuses vaimulike kogemustena erilised kõrgkiriklik anglikaani missa ning muidugi meie oma luterlik jumalateenistus Peetri kirikus agenda korra järgi, mis sealses eestlaste kogukonnas on taas pisut midagi muud kui Kodu-Eestis. Teistest usunditest uurisin natuke lähemalt hinduismi ühel India päeval Toronto Kesksaarel ja islamit tagasiteel Istanbuli külastades.
Kokkuvõttes oli see üks erilisemaid puhkuseid paljude aastate tagant. Suur tänu Toronto Peetri kogudusele ja praost Mart Salumäele, kes selle mulle võimaldas. Teistpidi oli raske puhata ilma pereta. Kõigega ju harjub võõral maal ära, aga oma peret ja armsamaid ei asenda miski. Seda rõõmsam oli puhkuse lõppedes koju jõuda ja tunda, et kõige parem koht on ikka kodus oma lähimate juures.