Soome kirik väitleb maksustamise teemadel

Soomes on tekkinud diskussioon kiriku maksustamisõiguse üle.

Nimelt kogub Soome riik luterliku ja õigeusu kiriku liikmete kirikumaksu ühes inimese tulumaksuga ja kannab selle üle kirikule. Iga kogudus määrab oma kirikumaksu protsendi ja see on 1–1,8% palgast.
Soome luterliku kiriku peapiiskop Kari Mäkinen tõdes 16. septembri meediahommikul, et ühiskonnas on oluline see, kui riigivõim näitab, et usul on roll ühiskonna tasandil.
Ning luterlikul kirikul ei ole midagi selle vastu, kui riik toetaks ka teiste usuliste liikumiste toimetulekut samal viisil, nagu on toetanud luterlikku kirikut.
Seega on Soome luterlik kirik valmis selleks, et riik koguks ka teistele kirikutele kirikumaksu, kui nad seda soovivad.
Peale kirikuliikmete maksavad Soomes kirikumaksu ettevõtte tulumaksust ka ettevõtted. See praktika on tekitanud viimasel ajal Soome ühiskonnas samuti diskussiooni ja mitmed ettevõtted on soovinud, et neil seda kohustust poleks.
Peapiiskopi sõnul ei maksa ettevõtted juba 1990ndate algusest kirikumaksu. Tema arvates peetakse siin silmas kogukonnamaksu (yhteisövero), millest väike osa läheb kirikule.
Seda põhjendatakse sellega, et kogudused on vastavalt seadusele kohustatud kandma hoolt teatud ühiskondlike kohustuste eest, nagu näiteks surnuaedade eest hoolitsemine ja elanikkonna registri haldamine.
Samuti võib selle raha eest kanda hoolt kultuuriliselt oluliste vanade kirikuhoonete eest. Peapiiskopi hinnangul oleks ebaõiglane, kui surnuaedade korrashoiu eest peaksid maksma vaid kirikuliikmed, sest sinna maetakse ju kõik inimesed.
Samas leiab peapiiskop, et kalmistud võiksid olla ka kohalike omavalitsuste hoole all, kuid praegu vaevalt keegi neist sellest huvitatud oleks. Tegu on seni toimiva praktikaga, kus kirik surnuaedade eest hoolt kannab, kuid see ei pea nii olema igavesti.
Kaido Soom