Soome kirik muutuste keskel

Sageli on eestlaste jaoks Soome kirik näide sellest, millises seisus võiks olla meie kirik, kui poleks olnud Nõukogude Liidu okupatsiooni. Samas on ka Soome kirik ühiskonna muutustes. Sealse kiriku olukorra analüüsiga tegeleb Soome kiriku uurimiskeskus (Kirkon tutkimuskeskus), mille üks analüütikutest Kati Niemelä nõustus andma intervjuu ajalehele Eesti Kirik.

Mida kujutab endast Soome kiriku uurimiskeskus ja millega seal tegeldakse?
Kiriku uurimiskeskuse ülesanne on tegelda uurimustega, mis teeniks kiriku tegevuse arendamist ja otsustuste tegemist. Uurimused käsitlevad muutusi Soome ühiskonnas ja soomlaste usulisuses. Püütakse välja selgitada, kuidas kirik õigel viisil töötama peaks.
Milline on suhe Piibli ja uurimuse vahel? Kas siin ei või juhtuda, et minnakse rahvaga kaasa ja unustatakse kiriku traditsioon?
Analüütik peab olema objektiivne ja analüüsima muutusi, mis kirikus ja ühiskonnas toimuvad. Pastorid peavad kuulutama Jumala sõna. Uurimuse eesmärk ei ole kaunistada olukorda, vaid mõista paremini soomlasi ja ühiskonda. Loodetavasti suudavad kiriku töötegijad ja ilmikud tänu uurimusele teha oma tööd paremini.
Mitu töötajat on uurimiskeskusel ja millistele nõuetele nad peavad vastama?
Meil on 8–10 töötajat. Analüütikutel peab olema teoloogiaalane doktorikraad. Enim analüüsitakse praktilise teoloogia valdkondi.
Kas kirik kasutab uurimuse ja analüüsi tulemusi?
Suur osa tööst on seotud uurimistulemuste tutvustamisega koguduste töötajatele. Kui veel kümne aasta eest suhtuti kogudustes uurimusse skeptiliselt ega peetud seda oluliseks, siis tänapäeval see enam nii pole. Ühiskond on muutunud nii palju, et praegusel ajal hinnatakse kogudustes uurimistulemusi. Ainus kriitika on seotud sellega, et vahel meid süüdistatakse negatiivsete tulemuste esiletoomises. Samas on meie ülesanne tuua välja kõik tulemused, nii positiivsed kui negatiivsed. Kriitiliste asjade esiletoomise kasu on selles, et neid saab arvesse võtta teatud asjade paremaks muutmisel.
Kuhu on arenenud soomlaste usulisus?
2000ndate muutus Soome usuelus on olnud väga suur. Sotsiaalse meedia arenguga on kaasnenud muutused kirikus. Soomes on harjutud, et inimesed eemalduvad väga aeglaselt kirikust. 2000 on ilmalikustumise protsess kiirenenud, kasvanud kirikust lahkunute arv. Samuti on kasvanud kiriku õpetuste mittetundmine.
Tänapäeval ei ole inimesed enam kiriku liikmed traditsiooniliste põhjuste tõttu nagu varem, vaid kirikusse kuulutakse siis, kui see neile midagi tähendab. Seda näitab näiteks kirik­like laulatuste järsk vähenemine. Kui kümne aasta eest sõlmiti 70% abieludest kiriklikult, siis nüüd vaid 53%. Samuti on vähenenud laste ristimise osatähtsus kümne aastaga 88 protsendilt 78-le. Kiriku liikmeskond elanike üldarvust on langenud 85 protsendilt 77-le.
Ainus kiriku talitustest, mille arv pole vähenenud, on leeriõnnistamine. See võib olla kiriku jaoks pääsetee. Eelmisel aastal käis 86% 15aastastest soomlastest leeris. Ohuks on see, et kirikusse mittekuuluvad noored ei pruugi tulla leeri. Ühiskonna surve leeritulemisele väheneb. Näiteks Helsingis käib leeris vaid 63% 15aastastest. See on märk, et ei saa jääda vaid leerikoolile lootma.
Leerikooli suur populaarsus noorte seas näitab, et kui mingit töövormi on arendatud kasutajatest lähtudes innovaatiliselt, siis on ka tulemused paremad. Kui muid töövorme oleks samal viisil arendatud, oleks kirik ilmselt Soomes paremas seisukorras.
Üha enam on neid, kes ei käi jumalateenistustel. 10% on aktiivsed ja käivad kirikus väga sageli. Vähenenud on jumalakojas harva käivate hulk. Kõige vähem käivad kirikus linnas elavad noored mehed.
Milliseid tulevikuprognoose võib teha?
Usun, et järgmistel aastatel püsib kirikust lahkunute arv suhteliselt suur. Inimesed ei soovi end siduda mingite institutsioonidega, mille väärtused pole nende jaoks olulised.
Vanem põlvkond leiab, et kirik kuulub soomlaseks olemise juurde, ja seetõttu kuuluvad nad ka kirikusse. Noorem põlvkond arvab teisiti.
Sotsiaalse meedia muutus on mõjutanud arenguprotsesse ka kirikus. Näitena võib tuua kahe aasta eest TV2-s toimunud diskussiooni homoseksuaalsuse teemal, mis põhjustas kirikust lahkumise laine. Selle käigus vähenes kiriku liikmeskond aasta jooksul 2%.
Lahkusid ennekõike noored täiskasvanud. Kuigi tundub, et inimeste lahkumine oli televisioonis toimunud vestluse tagajärg, on tegu siiski pikema protsessiga, milles kirik kaotas inimeste elus tähendust. Kõnealuse saate puhul oli tegu nn viimase piisaga karikasse.
Suurim põhjus lahkumiseks oli siiski see, et kirikul ei olnud inimeste jaoks tähendust ja siis tuli ärritus, mis viis eemaldumiseni. Lahkujad olid pettunud, et kirik tundus antud olukorras käituvat liiga konservatiivselt. Väiksem hulk lahkujatest on aga seisukohal, et kirik on liialt liberaalne. Soome luterlik kirik on tõesti viimasel ajal muutunud vabameelsemaks. Kirikust lahkumine on kiirendanud seda protsessi.
Positiivsetest arengutest võib esile tuua, et Soome luterlikul kirikul on meedias nähtavam roll ning kirikult oodatakse väärtuste analüüsi. Kirikul on võimalus olla nähtavamal kui kunagi varem.
Miks inimene kuulub Soomes kirikusse?
Traditsiooniliselt on talitused (ristimine, leer, laulatus, matus) olnud suurim kirikusse kuulumise põhjus. Viimastel aastatel on vähenenud talituste roll ning soomlased on sageli kiriku liikmed sel põhjusel, et kirik aitab hädasolijaid. Samuti on kaotanud tähtsust kirikusse kuulumiseks põhjus, et kirik kasvatab usku ja annab elule vaimulikku tähendust.
Mis kasu on uurimiskeskusest?
Meil oli suur uurimus, mis analüüsis pealinna noorte täiskasvanute suhtumist kirikusse ja seda, mida nad kirikult ootavad. Selle projekti toel on arendatud noorte täiskasvanute tööd kogu kirikus. Uurimus näitas, et kuigi see rühm on kirikukriitiline, oodatakse siiski kirikult tuge oma ellu. Samas ei taheta moraalset süüdistamist ja ettekirjutusi. Uurimuse tulemusel märgati kogudustes, et noored täiskasvanud on olemas ja neil on oma ootused. Kogudused on hakanud selle earühmaga rohkem tegelema.
Samuti on hakatud enam tegelema täiskasvanutele orienteeritud tööga. Siin tuleb tähelepanu pöörata inimeste võimalustele ja vajadustele. Täiskasvanud ei saa ju kohale tulla nädala sees kell 10, kui nad on tööl. Töövormid tuleb läbi mõelda inimestest lähtuvalt.
Mida peaks tegema kirik teisiti, et inimesed ei lahkuks liikmeskonnast?
Väike osa liikmeskonnast lahkunutest on pettunud ja siin on tegu olnud ennekõike kiriklikest talitustest põhjustatud pettumustega, mis on seotud halva kommunikatsiooniga või sellega, et inimesele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Siin võib olla probleeme teistegi koguduse töötajatega peale pastorite. Alati tuleks kirikus olla sõbralik ja inimesega arvestav. Pettumused on sageli lihtsat laadi ja nende põhjustamist saaks kirik vältida.
Sagedasemad kirikust lahkumise põhjused on siiski meedia tekitatud ja seotud kiriku kritiseerimisega. Seda on  juba raskem muuta. Aitaks, kui Soome kiriku töötajad võtaks aktiivsemalt sõna meedias, selleks peaks kirik rohkem koolitama oma töötajaid.
Võib-olla tundub Kati Niemelä analüüs olukorrast Soome kirikus süngevõitu, võib-olla liiga ilmalik. Kuid Soome kirik analüüsib oma liikmete soove ja ootusi ning püüab neile oma teoloogiast lähtudes vastata. Sellelt baasilt liigutakse edasi ja tundub, et seda tehakse kindlalt tulevikku vaadates ning liikmete ja kiriku hüvanguks töötades.
Kaido Soom

Kati Niemelä
Sündinud 1972. aastal
Soome kiriku uurimiskeskuse analüütik
Helsingi ülikooli usundikasvatuse dotsent
Analüüsinud eriti noorte usulisust, kiriku liikmeskonda ja kirikust lahkumist, samuti teoloogiaüliõpilaste ja pastorite ellusuhtumist ja motivatsiooni ning soomlaste usulisust