Soome hoiab lippu kõrgel

6. detsembril möödub 100 aastat päevast, mil Soome sai iseseisvaks riigiks.

Eesti Kirikule andis tähtpäevaintervjuu Mika Reiman, Soome Püha Peetruse koguduse nõukogu liige.

Kuidas sa Eestisse jõudsid?
Eestis olen elanud 17 aastat. Toonane tööandja Soomes koondas töötajaid. Siin oli väliskaubanduse koolitus, kuhu tulin õppima. Õppimise ajal Eestis sain töökoha Leinonen OÜ firmas. Samal ajal tutvusin oma elukaaslasega. Enamik soomlastest, kes Eestis elavad, ei ole siia kolinud üksnes töö tõttu, vaid selleks on ka isiklik põhjus.

Kas sisseelamine möödus kergelt?
See oli paras kultuurišokk. Esimene erinevus oli selles, et tööle mindi hiljem kui Soomes. Lihtsaks tegi asja see, et olin tööl Soome firmas, kus sain rääkida oma emakeeles. Kui läksin poes leti ääres valesse kohta, siis teenindaja ei tulnudki minu juurde, vaid ootas, et ma tema juurde läheksin. Siin peeti liikluseeskirjadest vähem kinni kui Soomes. Nüüd on liikluskultuur Eestis paranenud ja Soomes toonase ajaga võrreldes veidi langenud. Eesti on 17 aasta jooksul väga palju muutunud. Mõned asjad olid Eestis paremad kui Soomes, näiteks vorst ja õlu. Kohv on soomlase jaoks oluline asi ja olin õnnelik, et seda sai.

Millisena tajud kiriku rolli inimeste elus?
Ma ei käinud just iga pühapäev kirikus, vaid mõni kord aastas nagu iga teinegi soomlane. Koguduse nõukogu liikmena käin praegu kirikus sagedamini. Soome kultuuri kuulub advendiajal kirikus jõululaulude laulmine. See annab hea fiilingu.
Korra käisin ka Eesti kirikus. Minu jaoks pole suurt erinevust, kas käin Soome või Eesti kirikus. Kirik on kirik. Aga soome koguduses saab kuulda soome keelt ja see on kodusem. Mulle tundub, et eestlased vestlevad vähem kiriklikel teemadel ja on vähem läbinud leerikooli. Minu tuttavatest eestlastest ei käi keegi kirikus või kui käib, siis sellest ei räägita. Soomes liitub inimene kirikuga pigem talituste kaudu: ristimine, leer, laulatused ja matused.

Kuidas Eesti tundub võrreldes Soomega?
Kui minna Soome, siis tundub, et lähen koju, kuigi elan Eestis. Tundub, et Soomes on kord majas. Kui tulen Eestisse, siis pole see alati nii. 5–10 aasta eest olid erinevused suuremad, nüüd on väiksemad. Eesti on muutunud.
Mida tähendab sulle koguduse nõukogusse kuulumine?
Nii väikses koguduses, nagu seda on Tallinnas asuv soome kogudus, tähendab nõukogusse kuulumine seda, et tegu on pastorit rohkem toetava isikuga. Koostame poolaasta plaani, vestleme majandusteemadel, kuidas saame koguduse tegevust edasi viia, võtame vastu külalisi.

Kas sinu tulevik on Eestis või Soomes?
Kuna olen olnud nii kaua Eestis, on tulevik kindlasti seotud mõlema maaga. Sõbrad on mõlemas riigis.
Soomlasena on sulle kindlasti oluline kodumaa 100. sünnipäev.
Minu jaoks on kõige olulisem sümbol see, et Haminas pannakse 100 m kõrguse lipuvarda otsa üles hiiglasuur Soome lipp (peaaegu korvpalliväljaku mõõtu, 416 m2). See juhtub 28. mail 2018, Soome lipu aastapäeval. Sinivalge lipp teeb südame soojaks ja oluline on seegi, et eestlased on nende 30 riigi seas, kes on seda lipuprojekti toetanud. Muidugi oluline on see, et lipp on kõrgemal kui kõige kõrgem Rootsi lipp.
Kaido Soom