Sombune, kuid rõõmus päev

Jumalateenistusega ja koosviibimisega pidas Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus laupäeval, 26. oktoobril oma kiriku 150. aastapäeva (fotol).

Hommikust peale oli taevas olnud hallis vihmapilves, aga kirikukella helisema hakates jäi sadu järele. Pühakoda paistis tuledesäras nii kutsuv ja kaunis. Kirikulisi tuli kahjuks siiski vähem kui juubelipühal 50 aastat tagasi – Harju-Jaani kiriku sajandast sünnipäevast osasaajaid 1963. aastal oli kantsliklade sissekande järgi olnud 1000 inimest.
Mu kodukiriku tänavust pidupäeva austas oma kohaloluga EELK peapiiskop Andres Põder, kes ka jutlustas (1Ms 12:7–8). Peapiiskop tervitas kogudust kiriku juubeli puhul, tunnustas pühakoja hoolitsetud ja vastremonditud väljanägemist ning tänas kõiki, kes siinset jumalakoda hoiavad.
Kaasa teenisid diakonid Lev Lekarkin ja Ahti Udam ning orelil Vaike Laatsarus ja Juhan Betlem. Koguduse koori toetas teenistusel Kadrina Kirikukoor Anne Peäske juhatusel. Harju-Jaani kirikut ehitanute mälestuseks lauldi koraali «Rändur, ütle, kuhu lähed».
Enne kirikupalvet pühitses peapiiskop Andres Põder uue kenas köites altaripiibli – Raasiku valla kingituse. «Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust,» osundasid kingituse üleandjad vallavanem Aare Ets ning valla haridus- ja kultuurijuht Ardo Niinre Hando Runnelit.
Jumalateenistuse lõppedes seati end Raasiku rahvamajas kuulama Harju-Jaani kihelkonna juurtega kunstiteadlase, Kadrioru Kunstimuuseumi kuraatori dr Tiina-Mall Kreemi ettekannet kiriku ehitusloost. Hea oli kuulda, kuivõrd moodne ja ehituslikult uudne oli olnud Harju-Jaani uus jumalakoda omas ajas; vastuseta küsimusi pakub kirikuhoone tänini.
Kogudusele tõid tervitusi, kingitusi ja häid soove nii Raasiku vallavalitsus, põhikool kui ka Raasiku Elekter – üksteisemõistmine, koostegutsemistahe ja valla toetus on olemas. Harju-Jaani kunagise emakoguduse Jõelähtme õnnistussoovid edastas õp Margus Kirja. Eestis tegutseva misjoniühenduse Rauhansana kingitus tuli Veikko Määttält, kes Ida-Harju praostkonna vikaarõpetajana aitab kaasa ka Harju-Jaani teenimises.
Kutsutud külaliste seas viibis emeriitpraost, 20 aastat pühendunult Harju-Jaanit teeninud Harri-Johannes Rein Ruhnust, kes kirjutas häälekandja Sõnumid vastsesse, 37. numbrisse jutluse, milles ütleb: «Harju-Jaani uue kiriku Issanda poolt pühitsemisest alates on see kirik olnud täis Vägede Issanda au, ja ta on seda kiirganud endast väljaspoole ning oma taevasse suunda andva kõrge torniga kutsunud inimesi mõtlema sellele, mis on ülal, ja tõeks tajuma, mis Kristuse läbi on ka meie sees – see on, et üheskoos Kristusega on meie elu varjul Jumalas, ja kui Kristus, meie elu, saab avalikuks, siis ka meie saame üheskoos temaga avalikuks au sees.
Nõnda on kirik kõnelev kirik oma seesmiselt ja väliselt olemuselt, seda kõnet on üheskoos Kristusega elades võimalik kuulda ja vastu võtta taeva poole kasvava püha elu elamiseks juba siin maa peal, mis on täis vägede Issanda au, ja püha elu elamiseks taevas, kus Jeesuse Kristuse läbi on meie eluosaduskond Jumalas Vägede Issanda au sees.»
1860. aastatel püstitati, ehitati ümber või laiendati Eestis palju pühakodasid – kokku kuusteist. Aga ei varem ega hiljem pole nii palju kirikuid valmis saanud kui 1863. aasta sügisel. Siis pühitseti Jumala teenimiseks Piirsalu kirik, Harju-Jaani, Kärdla Johannese, Mustjala, Anna kirik (ühel ja samal päeval!), Narva lähedal Meriküla abikirik (hävinud) ja ka Tudulinna puukiriku ümberehitus lõpetati 1863, kuid selle täpne pühitsemispäev on mulle kahjuks teadmata.
Sirje Simson