Sinu arvamus on oluline

14.–15. augustil toimus Paides kolmas arvamusfestival, tuues kokku üle 10 000 osaleja. Kaasa sai rääkida 224 arutelus, sõna võttis üle 600 eeskõneleja. 33 erineva teemaala seas oli esmakordselt ka kirikute ala.

Arvamusfestivali alale sisenedes üllatasid vabatahtlikud tervitusega: tere tulemast! Ei mäletagi, et mõnel festivalil nii rõõmsalt oleks vastu võetud. Vallimäe ümbrus kuni keskväljakuni oli palistatud lavade ja telkidega, kuhu kogunesid vestlusringid teemaalade ümber. Nauditi ilusat ilma, sisukaid diskussioone, väitlusi, simulatsioone, õpitubasid, kultuuriprogrammi; oldi väärikad ja rahumeelsed.
Festivali eesmärgiks oli luua kogu ühiskonda kaasav ja poliitiliselt ambitsioonikas kohtumispaik, kus pole eraldi rääkijaid ja kuulajaid, vaid kõigil on võimalus arvata. Tõesti oldi avatud, kohati ka tulised, ent siiski järgides head arutlustava kuulati kaaskõnelejat, keskenduti teemale ja austati teise õigust oma arvamusele.

Kirikute ala
Kirikute ala asetses Paide Püha Risti kiriku ees. Naabreiks Rahva Raamatu aed; noorteala, kust kostus elavat muusikat; simulatsioonide ala, kus juhtumisi sattusin NATO nõukogu istungi simulatsioonile, ning kohvik, kust kostsid rõõmsad hõiked «Teie tortilla!».
Ala korraldamise eest vastutas EKN Ühiskonnatöö SA eesotsas õpetaja Avo Üprusega, kelle sõnul oli festivaliga lihtne liituda, sest oldi huvitatud laiapõhjalisest teemade ringist. Kavas oli kolm arutelu: «Koguduste ja kogukondade roll sõja ning rändega seotud küsimustes», «Alternatiivhariduse tulevik. Kristlikud erakoolid haridusmaastikul» ning «Perekonna mõtestamine ja toetamine».

Moraalne edvistamine?
Kõige rahvarohkemaks ja tulisemaks kujunes pagulaste teema. Vaagiti, kas on olemas õiglane sõda ning kuidas kogudused saavad abiks olla põgenikele. Joonistusid välja erinevad vaatenurgad.
EKRE esindaja Martin Helme oli seisukohal, et pagulasi tuleb aidata nende kodumaal, kuna «pagulaste toomine riiki on meie identiteedi muutmine.
Tuleks mõelda, mida teha, et inimesed ei muutuks pagulasteks ja kui nad on seda, siis on kultuuriliselt, majanduslikult lähemaid keskkondi, kuhu näiteks Süüria põgenikud saavad minna. See on moraalne edvistamine, kui ütleme, et võtame kristlased vastu».
Pilistvere koguduse diakon Hermann Kalmus oli nõus, et tuleks tegelda probleemi juurtega ja aidata kohapeal, aga lähtuda tegelikust kujunenud olukorrast: «Meil on jõudu aidata. Eesti kultuur ei kuku kokku põgenikest, vaid meie enda lodevusest ja laiskusest. Luteri kirik pole silmakirjalik, kui soovib aidata, ei edvista moraalselt. Nii kaua kui globaalne poliitika ei suuda probleemi juureni jõuda, aitame ligimest. Tegudeta usk on surnud.»

Haridus ja pere
Haridusarutelu väitlusjuhi Einike Pilli sõnul mõeldi, mis on kristlikel koolidel anda ühiskonnale, millised on võimalused ja ohud. «Selliste koolide olemasolu pakub demokraatlikku mitmekesisust, viitab valikuvabadusele ja tervendab ühiskonda kristlikke väärtusi õpetades,» ütles Pilli.
Üprus lisas, et on mures, sest erakoolide rahastamine on jäänud tahtmatuse taha õigusakte korrastada. Ta lootis, et sügisel erakoolide seadust parlamendis menetletakse ja võetakse arvesse ka kristlike koolide seisukohti.
Pere mõtestamise ja toetamise arutlusringis vaagiti, mis võiks hoida peresid ühel kursil. Perekeskuse nõustaja Mari Paenurme sõnul on vaja tahet, tähelepanu teise suhtes, ühiseid eesmärke, lugupidamist, armastust.
Professor Tõnu Lehtsaar viitas, mis peret kõige enam lõhub, kasutades lähisuhte erosiooni mõistet. Sinna kuuluvad näägutamine, teise osapoole võimekuse alahindamine, alandamine, ideaalide ja ühiste ilusate kogemuste pilkamine.
Ristiinimesest spetsialistid pidasid oluliseks perede toetamist ka siis, kui elatakse pereelu kaugel kristlikust ideaalist. Tõsiste probleemide vaagimise muutis helgeks möödasõitev pruutpaar, kellele lehvitati ja palju aastaid sooviti.

Osalemisrõõm
Küsimusele, kas kirikute arvamus ühiskondlikul tasandil kostab, vastas kirikute ala koordinaator Avo Üprus, et teadmine, arvamus ja usk on olemas, vaagida tuleb kommunikatsiooni ehk kaasaegsete vahendite kasutamise oskust.
Kindlasti on arvamusfestivalil osalemine üks samm selles suunas. «Osalemine oli suur rõõm. On vaja väljendada oma seisukohti, et muuta maailma, milles elad,» võttis Üprus päeva kokku.
Kätlin Liimets

Arvamusfestival Paides
toimus kolmandat korda, aga esmakordselt oli avatud kirikute ala,
tõi kokku üle 10 000 osaleja,
pani kaasa rääkima 224 arutelus,
kogus üle 600 sõnavõtja.