Sinodikoosolekud ei saa praostkondades toimuda

Väljakuulutatud praostkondade sinodikoosolekud on lükatud planeeritud kuupäevalt edasi või toimuvad teises, tavapäratus vormis. 

Sinodinõupidamiste kalendrisse kandmise ajal ei võinud keegi ette teada, et seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega kehtestatakse Eestis eriolukord, millest tulenevad korraldused hakkavad mõjutama ka kiriklikku elukorraldust. 

Sinodihooaja pidi avama Lääne praostkond emakeelepäeval, 14. märtsil. „Juba kesknädalal tundus väljavaade eeloleval laupäeval koguneda väheusutav. Jälgides sündmuse kulgu otsustasime neljapäeval, 12. märtsil, et sinod lükkub edasi,“ räägib Lääne praostkonna praost Kaido Saak. 

Ta selgitab, et praeguste kavade kohaselt toimub sinodikoosolek Rooslepas 21. mail, päeval, mil pidi toimuma praostkonna korraline konverents. „Kriisist tuleb esile, mida inimesed tegelikult vajavad ja mida ei vaja. Ka kirik võiks sellest olukorrast võtta mõtteainet, et senisest targemalt edasi liikuda,“ mõtiskleb praost Saak, kinnitades, et edasi lükkunud sinodikoosoleku tõttu pole piirkonna kirikuelu korraldus kuidagi kannatada saanud.

16. märtsil toimuma pidanud sinodikoosolek lükati ka Tartu praostkonnas eriolukorra tõttu edasi. „Me ei saa teada, millal elukorraldus normaliseerub, aga oleme mõelnud kutsuda sinodi kokku maikuus või siis lükata juba augustisse,“ räägib Tartu praost Ants Tooming. Temagi ei nimeta, et ärajäänud sinodi tõttu kohalik kirikuelu pärsitud oleks. Pigem esitab piiravaid väljakutseid ikkagi üldine seisukord ise. 

Ka Lääne-Harju praostkonna sinod ei toimunud plaanitud ajal, aga erinevalt eelnimetatutest on koosoleku protokoll siiski kirikuvalitsusele esitatud. Praost Jüri Vallsalu selgitab, et kooskõlastas oma mõtet peapiiskopiga ning otsustas koosoleku pidada elektrooniliselt.

Skype’i vahendusel kogunemist ei olnud, aga praost saatis sinodisaadikutele sinodi materjalid tutvumiseks ning otsustamist vajavatele küsimustele sai ta heakskiidu elektrooniliselt. „Suhtlesime meilitsi ning hoian saadud vastuseid alles, et kõik oleks korrektne,“ nimetab praost Vallsalu, toonitades, et asjad on küll aetud ja vajalikud otsused tehtud, aga kindlasti jäi puudu osadusest, mida silmast silma kokkusaamisest ning ühisest jumalateenistusest oleks saanud.

Liina Raudvassar