Sild üle müüri!

Rahvatarkus ütleb: „Keegi meist ei ole hoitud haiglavoodi, kerjakoti ega vanglatrellide eest!“ Millises suunas inimese elu kulgeb, on meile teadmata ning sellesse hoomamatusesse on peidetud nii Jumala soov ja tahe kui ka meie enda hirmud ja palved tema poole.

Paljudel puudub teadmine, milline on elu vanglates. Samuti ei räägita kõva häälega, kui keegi lähikonnast on saanud karistada. Need hoiakud on mõistetavad ja inimlikud. 

Tunnen, et enne ülestõusmispühi on ometi õige avada kinnipidamisasutuste temaatikat ning siduda see veelgi tugevamalt armulikkuse ja andestusega. Vangistatud inimese hingemaailm ja vaim on samasugune kui väljaspool olevate tundeilm. Maailm on selliselt seatud, et kui mingi inimese meel on piiratud, siis kompenseerib seda teine meel. Piiratud füüsiline vabadus viib vaimu ja hinge kasvamisse. Palun mitte mõista minu öeldut nii, et vangid on suurema hinge ja vaimuga, vaid pigem et vangistus aitab kinnipeetul süüvida sisekaemusesse ning lükkab hinge kasvamisse. Piiratud tingimused annavad aja ning sisemise vabaduse ja need on kaks asja, mis lükkavad inimese vaimsele rännakule. Kui füüsis on nõrk, siis aitab tugev vaim; kui sinu vabadust on piiratud, siis avaneb sinu vaimumaailm. 

Vanglas on süüdimõistetul aega mõelda ja analüüsida oma tehtud tegusid. Esmalt leitakse ja otsitakse õigustust ja formuleeritakse täiuseni oma kaitsekõnet. Inimese vaimumaailm on duaalne – meil on alati võitlemas ja teineteist torkimas kurat ühe ja ingel teise õla peal. Olen veendunud, et lõpuks saab võitjaks just ingel ning Jumalalt meile antud hinge aus ja õiglane olemus. Ajaga on vanglates religioon omandanud kinnipeetavate jaoks suure tähtsuse ja loomuliku osa nende elust müüride taga. Usk annab pidepunkti, millest kinni hoida, ning aitab kehtestada rutiini ja vaimse distsipliini. Kaplanite roll on olla teenäitajad ja juhatajad vaimsusesse ja sisekaemusesse. 

Kinnipeetav, kes valib usulise rännaku, jõuab mingil hetkel lunastuse küsimuseni: kas minu hing saab rahu, kas mulle on andestust, kuidas leida tasakaal tehtud kurja ja tulevase elu vahel? Kaplani abi vastuste leidmisel on hädavajalik. Teekond lunastuseni on võimalik kokku võtta kolme sammuga: esimene samm on patu tunnistamine ja eelkõige eksimuse tunnistamine iseendale, järgneb kahetsus tehtud tegude pärast ning viimane samm on meeleparandus. Järgides neid kolme sammu on võimalik kaplanil kinnitada: „Kui oled muutunud, siis ka Issand näeb seda ning ta on armuline ja halastav!“

Usk juhib vaimu ja vaimulikul juhatusel on võimalik inimese muutumine. Vangistuse eesmärk ei ole ainult karistamine, vaid ka inimese muutmine ja kasvatamine õiguskuulekaks ühiskonna liikmeks tagasi. Vangi vaim muutub siis, kui ta seda tahab ja laseb ennast aidata. Kaplan on kui rännakukaaslane, kes viib sind sinu uue teekonna alguspunkti. Teaduslikult on tõestatud, et usuline distsipliinist kinni hoidmine vähendab retsidiivsust. Sellel on oma hind ja enamasti on see üksildustunne. Hoides eemale ahvatlustest ja kiusatustest, hoitakse eemale ka eelneva elu sõpradest ja kaaslastest. Tekib tühjus ja tuntakse puudust suhtlusest. Rajal püsimiseks on vaja jõudu ja oleks hea, kui selleks on kõrval keegi, kes toetab ja aitab. 

Usuliselt avanenud vabaneval vangil avaneb esimene teelahe kohe, kui ta väljub vanglamüüride vahelt. Kuidas püsida jumalikul teerajal, kui ollakse üksi ja pole sõpru, kes aitaks ja toetaks? Toetust ja abi saab pakkuda vabanenud vangi elukohajärgne kogudus. Vanglate kaplanaat on alustanud silla ehitamist üle vanglamüüride. Alates eelmisest aastast on kaplanid teavitanud vabaneva vangi elukohajärgset kogudust tema vabanemisest, leidmaks võimalusel talle toetav ja abistav kogukond, kes aitab teda hoida õiguskuulekal teel. Kogudus annab eksinud hingele võimaluse saada kindlust ja abi ning juhatust meeleparanduses. Olen tänulik nendele vaimulikele, kes juba on heatahtlikult ning skepsist maha surudes näidanud valmisolekut inimesele teise võimaluse andmiseks. Vanglate kaplanaat on silda ehitades jõudnud üle müüri ja kutsub kogudusi astuma sellel ühendaval joonel neile vastu. Koos leiame parimad moodused ja viisid, kuidas aidata ja olla andestavad.

 

 

 

 

Tanel Meiel,

justiitsministeeriumi peakaplan