Seespool vanglamüüre

Juba aastaid on riigivõim toetanud usulist tööd vanglates, luues sinna palgalised kaplani ametikohad.
«Jumala armust on meil võimalik vaimulikult teenida neid, kes mitmesugustel põhjustel – kes töö, kes karistusena – viibivad vanglamüüride vahel,» ütles vanglate peakaplan Igor Miller Eesti Kirikule. Praegu ootavad Tartu ja Murru vangla endale kahte uut vaimulikku.
Kaplani põhiülesandeks on teenida kinnipeetavaid ja vanglatöötajaid usuliselt ning nõustada religioonialaselt. «Kaplani töös tuleb ette palju ettearvamatuid ülesandeid,» kirjeldas Igor Miller kaplani päevaplaani, «kuid laias laastus on töörütm siiski teada.»
Hoiavad end kursis
Kaplani tööpäev algab reeglina kell 8 või 9. «Näiteks Tartu vanglas, kus on mitu kaplanit, algab tööpäev kaplanite hommikupalvusega, kuhu on kutsutud ka teisi asjast huvitatud vanglatöötajaid,» seletas Miller. Pärast palvust istutakse vähemalt kord nädalas koos, et arutada tööalaseid küsimusi, lahendada probleeme ja seada uusi eesmärke.
Kord nädalas osalevad kõik kaplanid vangla sotsiaalosakonna nõupidamisel, kus arutatakse terve osakonna tasandil nädala jooksul toimunu üle. Kord nädalas osaleb vangla vanemkaplan vangla juhtkonna nõupidamisel, kus arutatakse terve vangla kontekstis üleskerkinud peamisi küsimusi ja probleeme. Miller märkis, et kaplan peab olema kursis vanglas toimuvaga, et sellest oma töös vastavad järeldused teha.
Suuremates vanglates külastab kaplan regulaarselt kinnipeetavate ning vahistatute eluosakondi, et viia läbi individuaalnõustamisi. Milleri jutu järgi on eriti suurtes vanglates kaplanid selles osas lausa üle koormatud, kuna nõudlust on oluliselt rohkem, kui kaplanid rahuldada suudavad. Töörütm võib olla jagatud nii, et pool päeva teostab kaplan individuaalnõustamisi süüdimõistetute osakondades, teise poole päevast vahistatute juures.
Kaplan on sidemeheks
Töömeetodid on vanglati erinevad. Näiteks Tartus on suur rõhuasetus individuaalnõustamisel, kuna kinnipeetavate liikumine on antud vanglas rohkem piiratud: see on n-ö kambertüüpi vangla.
Murru vangla seevastu on laagertüüpi – 100 meest korrusel, kes saavad liikuda toast tuppa ning seal on tähtis nii individuaalnõustamine kui ka ühisüritused: jumalateenistused, piiblitunnid jms. Murru vanglas toimub iga päev vähemalt kaks ühisüritust, kus grupp kinnipeetavaid koguneb kirikusaali. Ühisürituste vahel külastavad kaplanid kindlaksmääratud kinnipeetavate eluosakondi.
Ühe kaplani teenistuspiirkonnas on 2–3 osakonda ja igas osakonnas ligi 200 kinnipeetavat. Tartus toimuvad ühisüritused 1–2 korda tööpäevadel ning pühapäeviti on kaks jumalateenistust: nii eesti- kui ka venekeelne.
«Kaplanid külastavad jõudumööda ka kinnipeetavate lähedasi,» selgitab Igor Miller kaplanitöö teist poolt, «ja püüavad lepitada perekondi, kus suhted on keeruliseks kujunenud.» Kuni veerandi oma tööajast võivad kaplanid kasutada koostööks kohalike koguduste, kriminaalhoolduse ning rehabilitatsioonikeskustega.
Müürid ei takista abielu
Kaplani töös on ka helgem pool – nimelt saavad kaplanid, kel selleks vastavad volitused, täita perekonnaseisuametniku rolli, registreerides kinnipeetavate abielusid. «Näiteks Tartu vangla kaplan registreerib keskmiselt 10–15 abielu kvartalis,» mainis Miller.
Vangla müürid ei ole rõhuvad vaid kinnipeetavatele – seal töötab lisaks arvukas personal, kes oma usuküsimustes samuti kaplani poole pöörduvad. «Kaplanid nõustavad vanglajuhte, vanglaametnikke ning tavapersonali usu ja eetika küsimustes,» rääkis Igor Miller ning lisas, et Tartus on vanglapersonalile korraldatud loeng eetika ja moraali küsimustes seoses vanglas esilekerkivate eetikaprobleemidega.
Suur osa kaplaneid on läbinud kaks olulist koolitust narkomaania teemal: ühel koolitusel õpiti eristama erinevaid narkootikumide liike ning samuti omandasid kaplanid oskuse ära tunda narkouimas inimest (ja seda eri narkootikumide vahel vahet tehes).
Teine koolitus puudutas narkovõõrutusprogrammi, kus kaplanitele tutvustati olulisemaid printsiipe ja psühholoogilisi probleeme töös narkosõltlastega. Mõni kaplan on kolmekuulisi programme läbi viinud ka kinnipeetavate seas. Miller ütles, et tulevikus on eesmärgiks käivitada enamikes vanglates kristlik narkovõõrutusprogramm ning pakkuda abi narkosõltuvuses olevatele kinnipeetavatele.
Isiklik programm on osake üldisest
Mõni kaplan on kaasatud kinnipeetava individuaalse täitmise kava (ITK) komisjoni. «See on dokument, kuhu kirjutatakse sisse kinnipeetava karistuse ja rehabilitatsiooni teostamise programm,» selgitas Miller. Dokumendist selgub, kus osakonnas kinnipeetav paiknema hakkab, kas ta hakkab tööle või õppima, millised on tema täiendavad huvid või arenguvõimalused.
Oluline funktsioon kaplani töös on koordineerida vabatahtlike tegevust vanglas, organiseerida erinevate vaimulike ning muusikute gruppide vastuvõttu ja jagada vajalikke tööülesandeid regulaarselt tegutsevatele vabatahtlikele.
Murru vanglas töötab üks kaplanitest kinnipeetavate vastuvõtuosakonnas, kus ta külastab ja informeerib kõiki uusi kinnipeetavaid vangla erinevatest võimalusest, usulistest üritustest, individuaalnõustamise võimalusest jne.
Töö vanglates areneb
Tulevikus saab kaplan juurde uue tööülesande täita kinnipeetavate elektroonilist andmebaasi ehk vangiregistrit. Nimelt on vangiregistrisse käesoleva aasta seisuga loodud alakataloog, kuhu on võimalik märkida kinnipeetava usuküsimustega seotud informatsioon.
«Neid andmeid võib vaadata ja täita ainult kaplan,» märkis Miller, «ühelgi teisel ametnikul või isikul puudub vastav juurdepääsu õigus.» Antud andmebaasi alusel on võimalik tulevikus välja selgitada, millisesse konfessiooni kinnipeetavad kuuluvad, millised on peamised probleemid ja vajadused vangla usutööga seoses.
Praegu on Eestis üheksa vanglat, kus töötab 15 kaplanit. Järgneva kuu jooksul lisandub neile veel kaks kuni kolm uut töötegijat Tartu ning Murru vanglasse. Lisaks vanglakaplanaadile arendatakse selle aasta algusest peale politseikaplanaadi tööd. «Nii vangla- kui ka politseikaplanaat saab olema ühtse juhtimise all,» selgitas peakaplan Igor Miller, kes hakkab koordineerima tööd mõlemas süsteemis.
Miller ütles, et üldist kaplanitöö taset võib pidada heaks, kuid arenguruumi on piisavalt.
Eelmise aasta jõuludel anti pikka aega tegutsenud ja eriliste teenetega silma paistnud vaimulikele üle vanglate asekantsleri Peeter Näksi tänukirjad. EELKst sai tänukirja Avo Üprus, kes on kauaaegne kriminaaltööjuht ja selle käivitaja. Samuti sai tänukirja Eesti Kirikute Nõukogu, kes on pikka aega toetanud vanglavaimulike tegevust.
Vanglakaplanite seas on hetkel luterlasi, baptiste, metodiste, õigeusklikke, adventiste, nelipühilasi, katoliiklasi ja karismaatilise episkopaalkiriku liikmeid. Luterlastest ja õigeusklikest kaplanite järele on Milleri sõnul eriti suur vajadus.
Kristel Neitsov

Vanglakaplanite tööst
Legaalne kiriklik vanglatöö sai alguse 1989. aastal.
Praeguseks töötavad vanglates oikumeenilistel alustel kaplanid ja seda tegevust on koordineerinud kuni 2001. a märtsini Eesti Vanglakaplanite Assotsiatsioon.
Alates 2001. aasta märtsist on justiitsministeeriumi valitsusalas moodustatud peakaplani ametikoht ja kaplanaadi osakond ning vanglates kaplanite ametikohad.
Peakaplan koordineerib kõikide vanglate kaplanite tööd, teeb ettepanekuid töökorralduse ja kaplanite töölevõtmise osas ning vanglakaplanaadi arenguks; korraldab täiendõpet, teabepäevi, koordineerib kogu usualast tööd.
Peakaplan aitab luua vajalikke koostöösuhteid erinevate kirikute, teoloogiliste õppeasutuste, organisatsioonide ning riiklike asutustega nii Eestis kui ka välismaal.
Vangla kaplani esmaseks ülesandeks on rahuldada kinnipeetavate isikute usulisi vajadusi ning suunata neid õiguskuulekale käitumisele, samuti korraldada hingehoidlikku tööd ja nõustada teenistujaid usu- ja eetikaküsimustes. Vangla kaplan korraldab vajaduse korral kinnipeetavatele kohtumisi kirikute, koguduste ja koguduste liitude vaimulikega.
Kinnipidamiskohtades korraldatakse jumalateenistusi, vaimulikke talitusi, piiblitunde, hingehoidlikke vestlusi nii eesti kui ka vene keeles, külastatakse kambreid.
^{Allikas: Eesti Kirikute Nõukogu kodulehekülg}

EEKBL – Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit
EKEK – Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik
EKNK – Eesti Kristlik Nelipühi Kirik
EMK – Eesti Metodisti Kirik
MPEÕK – Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik
RKK – Rooma-Katoliku Kirik
SPA Eesti Liit – Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit