Saueri orel kõlab nagu suur orkester

Tallinna Toomkiriku Ladegasti-Saueri orel pühitseb tänavu oma 100. aastapäeva.  

Sel puhul otsustas kogudus teha väljasõidu, et tutvuda teistegi Saueri orelifirma ehitatud orelitega. Päeva mahtus kolme ühes kandis asuva kiriku külastamine. Niisiis – Kursi, Põltsamaa ja Pilistvere.
«Romantismiaegne orel peaks kõlama nagu suur orkester,» teatas orelite hingeelu hästi tundev Toomas Mäeväli sissejuhatuseks ja jagas asjatundlikku infot kogu reisi jooksul.
20. sajandi algul ehitati paljud Euroopa romantismiajastule tüüpilised orelid ümber või vahetati välja barokset tüüpi orelite vastu. Eesti ajaloolised orelid on õnneks säilinud tänapäevani suhteliselt muutumatutena ja on seetõttu oreliajalooliselt tohutu  väärtusega.
Wilhelm Saueri (1831–1916) oreliehitusfirma oli omal ajal üks juhtivamaid ja tema orelid on maailmas väga hinnatud. Eesti esimene Saueri orel (1881) on Kuressaare Laurentiu­se kirikus.
Suurim, 71 registri ja ligi 4500 vilega, on aga Tallinna Toomkiriku pill. Oderi-äärses Frankfurdis asuv Saueri firma on Eestisse mitmeid oreleid ehitanud, näiteks ka Äksi, Kodavere ja Tartu Jaani kirikusse.
Kursi Maarja-Eliisabeti kiriku orel valmis 1898. aastal. Selge kõlaga pill on heas korras. Kursi koguduse hooldajaõpetaja Kristjan Luhamets tutvustas kirikut, mille omapäraks saab pidada 12 väikest apostlitorni, mis tähistavad Kristuse 12 apostlit.
Põltsamaa Niguliste kirik on sõjavaremeist taastatud (1947–1952), mis on väga erakordne tolle aja kohta. Ehituse eestvedaja oli koguduse õpetaja Herbert Kuurme.
Orel on ehitatud Saueri töökojas 1900. aastal ja algselt oli see Viljandi Jaani kirikus, Põltsamaale toodi 1953. aastal. Oreliprospektil on Rudolf Sepa kujundatud ja Fritz Miti nikerdatud Joosepi ja Maarja reljeefid. Koguduse organist Ülle Noormägi, kes ka lühikese kontserdi andis, kinnitas, et orel on väga heas seisukorras.
Pilistvere Andrease kirik on ehitatud 13. sajandi teisel poolel tsistertslaste vennaskonna poolt kindluskirikuks. Seda on mitu korda purustatud, kuid oma põhiplaani on hoone säilitanud praeguseni.
Kogudus soetas oreli 19. sajandi lõpus ja see oli tol ajal õitseeas olnud Sauerile peaaegu viiesajas pill. Asjatundjate kinnitusel on tegu väärt oreliga. Pilistvere kirik oli selle väljasõidu viimane ja koguduse diakon Hermann Kalmus pidas meile ka palvuse.
Orelireisil jagasid asjatundlikku infot orelimeister Toomas Mäeväli, Tooma isa, arhitektuuriajaloolane Sulev Mäeväli ja Tallinna Toomkiriku organist Kadri Ploompuu.
Suur tänu neile kõigile! Tänu ka organistidele, kes oma mänguga kuulajaid rõõmustasid.
Tiiu Pikkur