Saksa kuulus oreliehitaja

2004. aasta lõpul andis Ladegast-kolleegiumi Saksamaal välja raamatu «Ladegast ja tema orelid läbi aegade», mis on pühendatud Friedrich Ladegasti 100. surma-aastapäevale, mida tähistatakse 2005. aastal.
Raamatu autor on Ladegast-kolleegiumi president dr Alexander Koschel ja sellega on kaasas CD nii säilinud Friedrich Ladegasti kui ka tema oreliehitajatest poegade orelite lindistused. CD-l kõlab ka Valga Jaani kiriku orel, mis restaureeriti möödunud aastal. Raamatust leiab ka Valga Jaani kiriku oreli foto ja «sünniloo», mille on manuaalide esipaneeli siseküljele kirjutanud Ladegast ise.
Hinnatud oreliehitaja
Friedrich Ladegasti (1818–1905) peetakse 19. sajandi Euroopa üheks paremaks oreliehitajaks Aristide Cavaillé-Colli (1811–1899) kõrval, kes ehitas oreleid Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende kahe meistri orelid on ühed ilusamad intonatsiooni ja kõla poolest peale 18. sajandil tegutsenud Arp Schnitgeri ja Gottfried Silbermanni (1683–1753) pillide.
Friedrich Ladegast võttiski oma oreliehituse praktikas palju üle Gottfried Silbermannilt ja arendas edasi Silbermanni alustatud ideid. Need on oreli kõla puhtus ja selgus, orelis peavad olema nii hästi vaiksed kui ka tugeva kõlaga registrid ning andma koos ühtse terviku.
Gottfried Silbermann töötas koos Johann Sebastian Bachiga. Felix Mendelssohn propageeris Bachi loomingut 19. sajandil ja sellepärast on tema oreliteosed sarnased Bachi omadega. Klassikaliselt läbikomponeeritud on ka Johannes Brahmsi oreliteosed, milles kajastub Saksa sümfonism.
Ferenc Liszti orelilooming on enamasti transkriptsioon tema enda sümfoonilisest loomingust. Tema prelüüd ja fuuga B-A-C-H-teemal on omamoodi orelisümfoonia, mille ta kirjutas Merseburgi toomkiriku Ladegast-oreli avamiseks. Nende heliloojate oreliloomingut sobib esitada Valga Jaani kiriku Ladegast-orelil.
Muusika seob Leipzigi ja Valgat
Meenutan veel nime Hermann Schellenberg (1816–1862). Ta oli helilooja, orelivirtuoos ja pedagoog, alates 1854. aastast Leipzigi Johannese kiriku organist, aga ametis ka Leipzigi Nikolai kirikus. Tema «Orelifantaasiad» on kirjutatud orelitele, mille näitajad on sarnased Ladegasti orelitega.
Leipzigis on säilinud 2 Ladegasti orelit: 4 manuaali ja 84 registriga orel Nikolai kirikus (1862) ja 2 manuaali ja 21 registriga orel Johannese kirikus (1867). Huvitav on märkida, et Leipzigi Johannese ja Valga Jaani kiriku orel on ehitatud 1867. aastal ja mõlemal on võrdne arv manuaale ja registreid!
Huvitav on ka see, et Hermann Schellenberg töötas Leipzigi Johannese kirikus organistina ja kirjutas oma Fantasie op. 10 kindlasti tolle oreli jaoks, siis mina mängisin ja lindistasin sama loo CD jaoks Valga Jaani kiriku orelil, teos kõlab autentselt ja väga huvitavalt.
Friedrich Ladegasti suurimad orelid on Merseburgi (1855; 4 manuaali, 81 registrit) ja Schwerini toomkirikus (1871; 4 manuaali, 84 registrit). Aastatel 1864–1871 ehitas Friedrich Ladegast 25 orelit: Mathiä (Mãtitši) (1867; 2 manuaali, 13 registrit), Burtnek (Burtnieki) (1867; 2 manuaali, 20 registrit) ja Walk (Valga) (1867; 2 manuaali, 21 registrit).
Kellel on huvi selle saksakeelse raamatu vastu, võib seda tellida interneti teel: www.fagott-shop.de  või e-postiga: info@fagott-online.com
Jüri Goltsov,
Valga Jaani kiriku organist