Ruudi Leinus: igav ei ole olnud ega hakka ka

Ruudi Leinusel on tööaastaid Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretäri ametis 14, koos assistendiajaga aga paarkümmend. Tema viimane tööpäev on 30. septembril.   

Töö Eesti Kirikute Nõukogus (EKN) on jaotatud 11 valdkonda. Täitevsekretäri kohustus on korraldada sekretariaadi toimimine ja täita töökoosolekul antud ülesanded, selgitab Ruudi Leinus. Ameti poolest kuulub täitevsekretär kõikide töövaldkondade toimkondadesse, siiski ei ole võimalik aktiivselt osaleda igas toimkonnas, kuid ta on püüdnud koosolekute protokolle lugedes aruteludega kursis olla.

Olete töötanud kolme presidendi alluvuses. Mida te ütleksite presidentide Einar Soone, Andres Põderi ja Urmas Viilma töömeetodi kohta? Kuidas on nendega koostöö sujunud?

Lisaksin nimekirja ka Kuno Pajula, sest kuulusin tema presidendiks oleku ajal EEKBKL esindajana EKNi. Kuno Pajula ajal kõigi muude küsimuste käsitlemise hulgas 17. aprillil 1989 jaotati Karjala misjoniühingu poolt kingitud 10 000 eestikeelset Piiblit ning jagati liikmeskirikute vahel Caritase poolt saadetud suhkur ja jahu koguses 200 tonni. Koostöö presidentide Einar Soone, Andres Põderi ja Urmas Viilmaga ning asepresidentidega on sujunud väga ladusalt. Igal tasandil on olnud hea koostöö. Einar Soone puhul meenub, et põhilised arutelud erinevate teemade ja päevakordade üle toimusid tema Kaarli kiriku kontoris. 

Andres Põderi töövorm oli teine, tema käis lisaks juhatuse koosolekutele neljapäeviti sekretariaadis. Mina tegin eeltöö, valmistades ette juhatuse koosolekute ja töökoosolekute päevakorrad. See oli hea praktiline koostöö. 

Ma ei olnud kunagi üksi, ikka koos presidendi ja asepresidentidega. EKN on üks ja ühine vanker, mida vedada. Ja see on kehtinud kõik need pikad aastad. Hea on olnud eelnevalt läbi arutada töökoosolekute ja juhatuste päevakordi, kohtumisi peaministrite ja ministritega, läkituste koostamist. Praegusel presidendil Urmas Viilmal on veel sisseelamise aeg, aga ta vastab kiiresti kirjadele, esitab omapoolseid ettepanekuid ja on alati valmis kirjutama arvamusi kirikuelu puudutavates küsimustes.

Oletan, et teie asumine täitevsekretäri ametisse sujus ladusalt. Olite ju inimeste ja käsitletavate küsimustega tuttav. Kui keeruline saab olema uuel täitevsekretäril?

Uue täitevsekretärina asub tööle Vilver Oras, tal on keeleline võimekus ja juristiharidus, mis kindlasti aitavad selles ametis kaasa. Kuna EKNil on uus juhatus, oli täitevsekretäri valimine nende esimene ülesanne. 

Mina olin küll inimestega tuttav, aga minu nõrkuseks on olnud inglise keele vähene valdamine. Räägin soome, saksa ja vene keelt, aga inglise keelt kahjuks ei oska. Praegu teeb olukorra nõukogu töös uuel täitevsekretäril keerulisemaks see, et tööl on ka uus sekretär-assistent ja mõlemal tuleb alles oma ülesannetesse sisse elada, sh suhelda ministritega, kirikujuhtidega, ametiasutustega. 

Mis on paarikümne aasta jooksul muutunud?

Muutunud on sekretariaadi täisajaliste töötajate arv. Praegu on täisajaga tööl ainult täitevsekretär, sekretär-assistent on osaajaga ja projektijuhid ning raamatupidaja töötavad lepingu alusel osaajaga. Täitevsekretäri juhtida on praegu lisaks muudele ülesannetele ka finantsmajanduslik pool. EKNi rahastatakse riigieelarvest ja 9. septembril arutasime juulis siseministrina tööle asunud Lauri Läänemetsa juures 2023. aasta riigieelarvelise toetuse taotlust.  

Üldiselt on meie eelarve olnud stabiilne ja oleme selle eest valitsusele väga tänulikud. Siiski pole nõukogu toetusele mitu aastat lisa saanud ja sel aastal on eelarvet kärbitud 10% lähtuvalt RES (riigieelarveline strateegia) kavandatud pikemaajalisest strateegiast riigieelarve tasakaalustamisel. Uuele täitevsekretärile soovin ülesannetesse kiiret sisseelamist. 

Kuidas on EKN suutnud täita eesmärki ühendada kristlikke kirikuid?

EKNi moodustas viis asutajaliiget: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ja Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit ning vaatlejana Rooma-Katoliku Kirik. Hiljem on lisandunud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus ja Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik ning Rooma-Katoliku Kirikust on saanud täisliige.

Kristlike kirikute ühendamine ei ole olnud raske ja ületamatu küsimus, sest kõik kümme kirikut soovivad koostööd ja ühiselt tegutseda ühiskonna heaks. Kui kirikutel on erimeelsusi omavahel, siis nendevahelisi suhteid EKN ei käsitle, kuna põhikirja kohaselt kirikute nõukogu ei sekku liikmeskirikute siseasjadesse. On hea meel tõdeda, et töökoosolekutel osalevad kõigi kümne kiriku juhid, avaldustele kirjutavad samuti alla kõik kirikujuhid, sh EAÕK ja MPEÕK, töökoosolekute päevakorrapunktid lahendatakse üksmeeles. 

Mida on teile isiklikult andnud aastad täitevsekretärina?

Täitevsekretärina olen kogenud oikumeenilise koostöö võimalust eri kirikute vahel, ühisosa leidmist olulistes ühiskonda puudutavates küsimustes. Kokkulepeteni jõudmist läbi vastastikuse suhtlemise erinevates küsimustes. 

Mis on teie tööajal olnud kõige põletavam küsimus EKNi jaoks?

Riigieelarvelise toetuse saamine ja selle suurendamine aastate jooksul on olnud üks põletavamaid küsimusi.

Väga oluline on olnud koostöö ministeeriumidega teemadel, kus kirikul on pakkuda oma võimekust, näiteks kaplanaaditeenistus, usundiõpetus koolides. Koostöös usuasjade osakonnaga valmis väga oluline riigi ja kirikute koostööd puudutav dokument ning 17. oktoobril 2002 allkirjastati Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide protokoll. Alla kirjutasid toonane peaminister Siim Kallas ja EKNi president piiskop Einar Soone. 

Oluline teema oli ka riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ koostamine. Nüüdseks saab taotleda muinsuskaitseametilt toetust mälestise, sh sakraalhooned, või muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamiseks, hooldamiseks, konserveerimiseks ja restaureerimiseks. 

Olete Mähe baptistikoguduse vanempastor, kas jätkate vaimulikuametis?

Olen olnud Mähe baptistikoguduse pastor üle 20 aasta ja esialgu jätkan vanempastorina, kuid eks töö üleandmise aeg läheneb, kuigi konkreetset aega ei ole veel fikseeritud. 

Tean, et teile meeldib reisida. Missugused paigad on jätnud kustumatu mälestuse?

Tänu tööle olen tõesti omajagu reisida saanud. Meeldejääv on olnud kolmenädalane Vana Testamendi teemaline koolitusreis Iisraeli. Seltskond oli rahvusvaheline, saime külastada sealseid pühapaiku, kuulata ettekandeid Vana Testamendi teemadel. Meeldiv oli kahtlemata osalemine baptistiliidu maailmakongressil Lõuna-Koreas 1990. aastal (siis küll EEKBKL peasekretärina). Juba lennukis peeti palvus, oli ju Nõukogude Liidu aeg ja lennukis palvuse pidamine oli midagi erakordset. Kongressi jumalateenistus peeti staadionil – see oli väga muljetavaldav. Õhtuhämaruses pandi staadionitäie rahva ühislaulu „Taevaisa arm nüüd särab“ refrääni Olgu paistmas väiksed lambid ajal, kui kustutati staadioni valgustus, põlema kümned tuhanded taskulambid. See on meeles siiamaani.

Külastanud olen tööalaselt koos EKNi delegatsiooniga Konstantinoopolit, kus kohtusime oikumeenilise patriarhi Bartolomeusega ja külastasime Vana Testamendiga seotud paikasid Türgis; Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti. Meeldivad mälestused on oikumeeniliste nõukogude peasekretäride kohtumistelt erinevates riikides. 

Aafrikas ja Austraalias pole siiani käinud. Kui Jumal annab, siis ehk saab veel mõndagi maad külastada, nüüd siis küll turistina.

Olete üle 50 aasta abielus, teil on kena kodu. Mida te noortele selles valguses ütleksite?

Oleme abikaasa Haldiga olnud abielus üle 54 aasta, meil on kaks tütart ja üheksa lapselast. See on kinnitus, et Jumal on loonud inimese meheks ja naiseks ning andnud naise mehele kohaseks abiks ja seadnud kristliku abielu laulatuse läbi. Ka on Jumal tõesti kinkinud meile kena kodu, see on olnud tema arm. 

Soovin kõigile, et Jumala juhtimisel leitaks õige abikaasa ja elataks temaga koos oma elupäevade lõpuni. Abiellu on Jumal seadnud erakordse õnnistuse. Ikka palves abikaasa otsimine, siis kihlus ja seejärel abiellumine laulatusega.

Rita Puidet

Ruudi Leinus

Sündinud 17. märtsil 1945 Võrumaal

Õppinud Moskvas kaugõppe-piiblikursustel 1984–1987

Olnud EEKBKL peasekretär 1989–1998, 2004–2008

EKNi täitevsekretäri assistent ja täitevsekretär 1999–2004 ja alates 2008 tänini

Aastast 2000 Tallinna Mähe baptistikoguduse pastor

Abikaasa Haldi on raadioajakirjanik

Kaks last ja üheksa lapselast