Ruhnu kogudusel uus hingekarjane

Ruhnu Püha Magdaleena kogudust teenib 1. augustist Saarde praosti Anti Toplaane alluvuses Pärnu Eliisabeti koguduse diakon Jaanus Torrim (pildil).

Diakon Torrim külastas saart esimest korda märtsis, et tutvuda kohalike oludega. Vastuvõtjaks oli vallavanem Jaan Urvet, kes on ka koguduse liige ja kellega kohe tekkisid head suhted. Varasemast elust on Torrimil paigaga vaid niipalju sidemeid, et kirikumuusika osakonnas õpetas ta Ruhnu organisti Indrek Kaarelaidi. Muigel suul kõneleb ta, et Koeru muusikakoolis õppides kandis ilma otsese sidemeta hüüdnime Ruhnu.
Ruhnu kogudus on uue hingekarjase hästi vastu võtnud. «Praegu käin saarel kord kuus ja olen nädala kohapeal. Hiljuti avaldasid kaks Ruhnu inimest soovi saada koguduse liikmeks. Sel juhul oleks Ruhnu koguduse 16 inimesest, kes on hingekirjas, täieõiguslikke liikmeid juba 6,» jagab Torrim.
Torrim tunnistab, et talle meeldib saarerahva kogukondlik ühistegemise vaim ja muidugi kaks kirikut ning kõrvulukustav vaikus. «Kui Pärnus olen üksi, aga mitte eraldatud, siis Ruhnus ma ei ole üksi, aga olen eraldatud. See viimane meeldib mulle rohkem.»
Kogudus tegeleb kogudusemaja sanitaarremondiga, majja ehitati ka vannituba. Praegu Torrim palka teenimise eest ei saa, aga tunnistab, et kui võimalik oleks, siis läheks ta saarele päriseks.
Riia lahes asetsev ja Saare maakonda kuuluv Ruhnu on 11,9 ruutkilomeetri suurene saar, millel valla kodulehe andmeil on 151 elanikku. Ruhnus on kaks kirikut. Vana kirik, mis on ehitatud aastatel 1643–1644, on vanim Eesti säilinud puitehitis. Uus kirik ehitati 1910–1912. Viimased 20 aastat teenis kogudust Harri-Johannes Rein, kellel suvel täitus 90 eluaastat.
Kätlin Liimets