Rõõmu pärast sõlmitud lepingud

Kirikukalendri järgi elame praegu ülestõusmisajas, rõõmu ja hõiskamise ajas, nagu tuletab meile meelde ka eelolev Jubilate pühapäev: «Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa!» (Ps 66). Sündmust, mis meid rõõmust hõiskama paneb – Kristuse ristisurma ja ülestõusmist – võib nimetada mitut moodi, üks võimalus on rääkida sellest kui uuest lepingust, mille Jumal on inimesega teinud. See on täiesti erakordne leping: tingimused on rängad, nende ainsaks täitjaks on Jumal ise, kõik lepingust tulenev hea on aga inimesele ning see kehtib igavesti. Niisuguse enneolematult vägeva lepinguga ei saagi teisiti kui see rõõmu ja hõiskamisega vastu võtta, uskuda ja usaldada, et see tõepoolest ongi kõik meile, ja «alla kirjutada». Miks on Jumal niimoodi toiminud? Armastusest. Selle lepinguga väljendab Looja suurt, piiritut armastust oma loodu vastu: ma olen su loonud, ma armastan sind ega jäta sind.
Kirikus võime käesolevat aastat rahvusvahelisel tasandil küll õigusega nimetada lepingute aastaks, sest oleme kirjutanud alla EELK ja Inglise kiriku Rochesteri piiskopkonna hea tahte avaldusele, pikendanud 2011. aastal sõlmitud koostöölepingu Ingeri kirikuga ning ees seisab veel viieteistkümne aasta eest sõlmitud koostöökokkuleppe pikendamine Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kirikuga. Hiljuti võtsime vastu külalisi Põhjakirikust eesotsas piiskop Gothart Magaardiga ning siis meenutati kolme­kümne aasta möödumist sõprussuhete algusest toonase Põhja-Elbe kirikuga, mis lepinguna vormistati aastal 2002.
Miks on need lepingud sõlmitud, mida nad väljendavad? Kuigi kõigis neis lepinguis on loetletud konkreetsed koostöövõimalused ja nende teostamise viisid, ei ole need sõlmitud pelgalt kirikutevahelise koostöö korraldamiseks, sest kõigi eespool nimetatud kirikutega on EELK-l olnud elavad ja hästi toimivad suhted ammu enne lepinguni jõudmist. Ja mitme partnerkirikuga, kellega teeme tihedasti koostööd ja oleme suurepärastes suhetes, ei ole meil tänini lepingut. Selliste hulka kuulub näiteks meie lähim sõber Soome kirik.
Mõtlen, et lepinguid sõlmides on meie peamiseks taotluseks iseseisvate ja erinevate kirikutena väljendada selgesti oma teadlikkust millestki, mis meile juba ette on antud, mis meid ühendab ja mida me ise eneste jaoks välja mõelda ei saa – meie olemasolu põhjus ja eesmärk. «Me usume, et Jumal on rajanud selle osaduse ja kutsub meid seda väljendama lepingu kaudu … Seepärast me püüame üksteist toetada ja julgustada Jumalariigi töös.» «Mõlemad kirikud on tänulikud Jumalale selle eest, et koostöö toimub …» «… (kirikud) toetuvad Kristuse eestpalvele kiriku ühtsuse eest. Samas on nad ühendatud usu läbi temasse ja osasaamise läbi tema ihus juba antud ühtsusest. … tunnistavad, et nad on kutsutud ühiselt tunnistama evangeeliumi ja teenima inimesi. Nad toetavad teineteist selle ülesande täitmisel …» «Vastutuses Kolmainu Jumala ja inimeste ees … sõlmivad lepingu. … teevad koostööd lähtuvalt Mt 28:19–20 antud misjonikäsust ja oma ülesandest kuulutada evangeeliumi sõnas ja teos.»
Need on katked lepingutest Rochesteri piiskopkonna, Ingeri kiriku, Kurhessen-Waldecki kiriku ja Põhja-Elbe kirikuga. Veidi erinevas sõnastuses öeldakse neis kõigis, et me oleme olemas Jumala suure armastuse pärast ning meie ühiseks ülesandeks on kuulutada evangeeliumi sõnas ja teos. Alles seejärel jõutakse üksikasjaliku kirjelduseni ühiselt tegutsemise võimalustest ja viisidest.
EELK uue peapiiskopi ametisseseadmisel ütles Soome kiriku peapiiskop Kari Mäkinen naljatamisi, et eestlased ja soomlased oskavad hästi koos vaikida. Ehk peaksime mõtlema lepingu sõlmimisele ka Soome kirikuga? Ilma naljata. Mitte sellepärast, et me teineteisega hakkama ei saa. Ka kaks inimest võivad elada aastaid vaikides kõrvuti ja tegutseda sõnatus üksmeeles. Siiski arvan, et mõjub tervistavalt nii kirikutele kui inimestele, kui eripalgeliste ja iseseisvatena osatakse väljendada rõõmu koosolemise – osaduses olemise – võimalikkuse üle ja selle eest tänada, tunnistada, et tegutsetakse ühe ja sama eesmärgi nimel, ning kinnitada valmisolekut toetada teineteist selle eesmärgi poole liikumisel.
Suurest rõõmust luuakse laule ja lüüakse tantsu, suurest rõõmust võib ka lepinguid sõlmida, sest Jumal on teinud inimesega uue ja igavese armastuse lepingu. See on rõõmus sõnum, mida kirikud peavad üheskoos välja ütlema, et kostaks kaugemale.

 

 

 

 

Kadri Eliisabet Põder,
assessor